Eestis elavatel täisealistel paaridel abiellumise asemel notari juures ametlikult registreerida oma kooselu läbi kooselulepingu sõlmimise. Et seadus on sooneutraalne, on see ka esimene seadus Eestis, mis laiendab samasooliste paaride õiguseid sarnaseks abielule. Rahvas aga on igati selle vastu öeldes ,et perekonna mõiste on seaduse vastuvõtmisega reostatud. Olen arvamusel, et kooseluseadus pakub kaitset erinevatele perekondadele. See seadus ei ole mõeldud ainult samasoolistest paaridele vaid ka meile kõigile, kes otseselt ei taha abielluda või pole selleks võimalust. Kooseluseadus pakub meie lastele kaitset juhuks kui kummagi vanemaga peaks midagi juhtuma. See seadus kindlustab meid ja meie lapsi tuleviku eest ega tee kellelegi kahju. On kurb vaadata ja lugeda kuidas osa meie rahvast näitab välja pahameelt seaduse suhtes. Nad on pimestatud sõnast „samasoolised“ ja see tõttu ei mõista nad seaduse kasulikkust tavalistele Eesti peredele. Et see kui mingi
Kindlasti mõjutab ka see inimeste suhtumist teemasse. Küsimus kõlas järgmiselt: Üldiselt pole mul otseselt homode- ja lesbide vastu midagi, küll aga leian, et viimasel ajal kajastatakse seda kõike liiga palju (nt. homoparaad jne). Küsitluse järgi arvab 55 vastajat (N 35, M 19), et viimasel ajal on samasooliste teemad liiga palju kajastatud, samas 45 (35 N ja 10 M) vastajat seda ei arva. Tõesti on viimastel aastatel alles hakatud avalikult rääkima samasoolistest, nende üritustest ja ka probleemidest. Need on kajastust leidnud ka kirjutavas ja rääkivas/pilti näitavas meedias, seepärast on inimesi nende teemadega rohkem ka kurssi viidud. Järgmine küimus kordab osaliselt juba eelpool olnud küsimust, kus inimesed pidid põhjemdama oma suhtumist samasoolistevahelistesse suhetesse üldse (eelnevalt ära toodud ka inimeste kommentaarid selle kohta): Armastus võib eksisteerida paratamatult ka kahe mehe või kahe naise vahel
) Alluvussuhtes olevate terminite puhul saab tarvitada kahte klassikalist nimetust, mille kasutamine on üsna tavaline defineerimisel. Allutava termini kohta öeldakse ka sootermin (ld genus 'sugukond') ning alluva termini kohta liigitermin (ld species 'liik'). Liigitermini poolt haaratavatel objektidel on kõik sootermini poolt haaratavate objektide tunnused ja lisaks võib veel teada olla ka liigierisus (ld differentia specifica) – tunnus (või tunnused), mis eristab liigiterminit samasoolistest (st sarnastest, lähedastest) terminitest. D3.8.2. Ühitamatud (ehk ühisosata) on sellised võrreldavad terminid, mille ekstensioonides pole ühiseid elemente. Kuna jutt on võrreldavatest terminitest, siis on nende terminite ekstensioonide kõikidel elementidel vähemalt üks ühine tunnus. Ühised tunnused näitavad, et ühitamatud terminid on üldistatavad ühise sootermini alla. Ühitamatute terminite paar moodustab koos ühise sooterminiga terminite kolmiku
) Alluvussuhtes olevate terminite puhul saab tarvitada kahte klassikalist nimetust, mille kasutamine on üsna tavaline defineerimisel. Allutava termini kohta öeldakse ka sootermin (ld genus 'sugukond') ning alluva termini kohta liigitermin (ld species 'liik'). Liigitermini poolt haaratavatel objektidel on kõik sootermini poolt haaratavate objektide tunnused ja lisaks võib veel teada olla ka liigierisus (ld differentia specifica) tunnus (või tunnused), mis eristab liigiterminit samasoolistest (st sarnastest, lähedastest) terminitest. D3.8.2. Ühitamatud (ehk ühisosata) on sellised võrreldavad terminid, mille ekstensioonides pole ühiseid elemente. Kuna jutt on võrreldavatest terminitest, siis on nende terminite ekstensioonide kõikidel elementidel vähemalt üks ühine tunnus. Ühised tunnused näitavad, et ühitamatud terminid on üldistatavad ühise sootermini alla. Ühitamatute terminite paar moodustab koos ühise sooterminiga terminite kolmiku