Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"samaliigilisus" - 4 õppematerjali

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused
10
docx

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused

ülesütlemiseks. 22. Millal ja kuidas saab rakendada tasaarvestust. Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistus. Mida tähendab kokkulangemine? Millal ja kuidas saab rakendada tasaarvestust. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse kehtivuseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kohustuste samaliigilisus; 2) nõuete vastastikkus; 3) tasaarvestava poole õigus täita; 4) vastunõude sissenõutavus; 5) taasarvestus ei ole keelatud; 6) teisele poolele on tehtud tasaarvestuse avaldus. (1) Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

Õigus → Lepinguõigus
285 allalaadimist
VÕS üldosa kordamisküsimused
44
docx

VÕS üldosa kordamisküsimused

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestus on üks olulisemaid lepingulise võlasuhte lõppemise aluseid vastavalt VÕS § 186 p-le 2. Võimalus oma sissenõutavaks muutunud kohustus täita ilma vastava soorituseta, arvestades selle tasa omaenda sissenõutava nõudega võlausaldaja suhtes, võimaldab tagada efektiivset majandamist ja kiiremat käivet.  Tasaarvestuse kehtivuseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:  1) kohustuste samaliigilisus;  2) nõuete vastastikkus;  3) tasaarvestava poole õigus täita;  4) vastunõude sissenõutavus;  5) taasarvestus ei ole keelatud;  6) teisele poolele on tehtud tasaarvestuse avaldus. Tasaarvestamise õiguslikuks tagajärjeks on nõuete ja vastavalt kohustuste lõppemine, mille tulemusel kustuvad nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Pooled võivad alati ka teisiti kokku leppida

Õigus → Võlaõigus
83 allalaadimist
Õiguse sotsioloogia
80
doc

Õiguse sotsioloogia

- konfliktiolukorra sotsiaalne kaalukus a) subjekti identiteet Mina-teadvus, mis markeerib indiviidi või muu sotsiaalse subjekti erinevust teistest subjektidest. Erinevus tähendab siin subjekti erinemist samaliigilistest subjektidest. Subjektide vahel on ühtekuuluvus, mis on subjektidevaheline integratsioon. Subjekti identiteedi iseloomustamiseks on vajalik: - samaliigiliste hulka kuulumine - ühtekuuluvus ­ täpsem kui samaliigilisus (sooline, ealine, ametialane) Subjektne identiteet avaldub mitmeastmelise enesemääramise kujul. Erinevus esmase, teisase ja kolmanda identiteedi vahel seisneb peamiselt ühtekuuluvusseoste tiheduses, vormis ja ulatuses. b) identiteediruum Selles kujuneb subjekti identiteet, mis leiab väljenduse ka subjekti regulatiivsetes eelistustes. Identiteediruumi väljendatakse sageli sõnaga minu. See ei ole ruumiliselt kuigi ulatuslik.

Õigus → Õigus
207 allalaadimist
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

- konfliktiolukorra sotsiaalne kaalukus a) subjekti identiteet Mina-teadvus, mis markeerib indiviidi või muu sotsiaalse subjekti erinevust teistest subjektidest. Erinevus tähendab siin subjekti erinemist samaliigilistest subjektidest. Subjektide vahel on ühtekuuluvus, mis on subjektidevaheline integratsioon. Subjekti identiteedi iseloomustamiseks on vajalik: - samaliigiliste hulka kuulumine - ühtekuuluvus ­ täpsem kui samaliigilisus (sooline, ealine, ametialane) Subjektne identiteet avaldub mitmeastmelise enesemääramise kujul. Erinevus esmase, teisase ja kolmanda identiteedi vahel seisneb peamiselt ühtekuuluvusseoste tiheduses, vormis ja ulatuses. b) identiteediruum Selles kujuneb subjekti identiteet, mis leiab väljenduse ka subjekti regulatiivsetes eelistustes. Identiteediruumi väljendatakse sageli sõnaga minu. See ei ole ruumiliselt kuigi ulatuslik.

Kategooriata → Õiguse sotsioloogia
332 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun