INTERFERENTSI MIINIMUM kui lained liituvad vastupidustes faasides, st käiguvahesse d mahub paaritu arv poollainepikkusi. KOHERENTSETEKS LAINETEKS nimetatakse laineid, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. LAINEFRONDIKS nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. LAINEPIKKUSEKS nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust) SAMAFAASIPINNAKS nim pinda, mille kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis. Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna lahutuspinnalt. Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand.
r järgi, sest ajahetkel t allikast lähtunud laine jõuab selle keskkonnaosakeseni ajahetkel t - . v Kõik need keskkonnaosakesed, mis asuvad laineallikast ühesugusel kaugusel r, võnguvad valemi (8.5) põhjal kõik samas faasis ja paiknevad allikat ümbritseval sfääril raadiusega r, mida nimetatakse samafaasipinnaks. Kaugeimat samafaasipinda, milleni laine vaadeldavaks ajahetkeks jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks. Eespool lainefronti seetõttu võnkumist veel ei toimu. 2 Lainefront Punktallikas
15 Lainefrondiks nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. Lainepikkuseks nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust) Mehaaniliseks laineks nim mehaaniliste võnkumiste levimise protsessi aja jooksul keskkonnas. Sagedus f võngete arv ajaühikus. Samafaasipinnaks nim pinda, mille kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis. Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna lahutuspinnalt. Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand. 16 Valguse ja aine vastastikmõju 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega
Laine periood T ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg, Võrdub sageduse pöördväärtusega. Lainepikkus laine levikusihis mõõdetud vahemaa kahe lähima samas faasis võnkuva keskkonnaosakese vahel. Laine levimiskiirus: Sfääriline ja tasapinnaline laine. Kõik need keskkonnaosakesed, mis asuvad laineallikast ühesugusel kaugusel r, võnguvad samas faasis ja paiknevad allikat ümbritseval sfääril raadiusega r, mida nimetatakse samafaasipinnaks. Kaugeimat samafaasipinda, milleni laine vaadeldavaks ajahetkeks jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks. Lainearvuks nimetatakse lainepikkuste arvu, mis mahub teepikkusele 2 ühikut, 23. Lainete interferents. Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa.
5) v järgi, sest ajahetkel t jõuab osakeseni laine, mis hakkas allikast tulema ajahetkel t r / v . 2 Kõik need keskkonnaosakesed, mis asuvad laineallikast ühesugusel kaugusel r, võnguvad valemi (8.5) põhjal kõik samas faasis ja paiknevad allikat ümbritseval sfääril raadiusega r, mida nimetatakse samafaasipinnaks. Et samafaasipinnad on sfäärikujulised, nimetatakse punktallikas lähtuvaid laineid sfäärilisteks laineteks ehk keralaineteks. Kaugeimat samafaasipinda, milleni laine vaadeldavaks ajahetkeks jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks. Eespool lainefronti seetõttu võnkumist veel ei toimu. Lainefront Punktallik as
annaabi.ee 
