Tihtilugu ei tajuta inimtegevuse järjest kasvavat survet mullale ning rikutud mullas nähakse vaid esteetilist, mitte elukeskkonna kahju. Mulla roll ökosüsteemis on kaugelt laiem selle peamisest ülesandest toota, salvestada ning säilitada orgaanilise aine tagavarasid maismaal. Näiteks turvasmuldades pärsib lagunemist vesi ja happeline keskkond, mistõttu turvas akumuleerub. Sellega seostub mullastiku asendamatu osa süsiniku salvestajana ja kasvuhooneefekti vähendajana: kolmandik mullasüsinikust ongi akumuleerunud turvasmuldades. Maailma muldades üldse on orgaanilist süsinikku seotud poolteist kuni kolm korda rohkem, kui seda on biomassis (puud, taimed). Elukeskkonnana eraldab muld pidevalt vett ning mikroorganismide elutegevuse kaudu eritub gaase. Seega on muld vajalik puhastaja ja ainete sidujana vee-, gaaside ja keemiliste elementide ringes. Samuti aitab muld säilitada taimede ja mullas elutsevate loomade genofondi.
dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. etanoolkäärimine pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimiv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestajana ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. metabolism aine- ja energiavahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga). piimhape anaeroobse glükolüüsi üks võimalik saadus (C2H4OHCOOH). püroviinamarjahape glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH). vee fotooksüdatsioon ehk fotolüüs. Vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis.
niiskusesisaldusest. Antud laboritöös saadi kuivatatud proovikehade keskmiseks tiheduseks 457 kg/m³, õhkkuivade proovikehade 470 kg/m³ ning immutatud proovikehade 415 kg/m³. Puiduliikide tiheduse võrdlevaks hindamiseks iseloomustatakse neid standardniiskusel 12%. Puidu tihedus on suhteliselt väike, seega ei saa seda vaatamata tema suurele soojamahtuvusele (puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/(kgᵒC)) käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks betoon. Puidu kui ehitusmaterjali väga oluliseks omaduseks on tema veesisaldus ehk niiskus, kuna sellest sõltub puidu tugevus, soojapidavus ja mõõtmed. Näiteks kuiva puidu märgumisel küllastuspunktini kaasneb puidu paisumine ja muutuvad puidu lineaarmõõtmed eri suundades erinevalt: pikitüve (0,1-0,3%), radiaalsuunas (3-6%) ning tangensiaalsuunas (6-10%). Antud
Heli levib puidus 2-17 korda kiiremini kui õhus. SOOJAMAHTUVUS Puidu soojamahtuvus on sõltuv temperatuurist ja niiskusest ja seda väljendatakse erisoojuse kaudu. Puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/kg0C Võrdluseks: vesi 4,187; teras 0,502; vask 0,376; alumiinium 0,920; betoon 0,880-1,040 kJ/kg0C. Kuna puu tihedus on väike, ei saa puitu, vaatamata tema suurele soojaerimahtuvusele käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks tellised ja betoon. TEMPERATUURIPAISUMINE Temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise koefitsiendiga. Ehituspuidul temperatuuripaisumise koefitsient piki kiudu on 5,5x10-6, risti kiudu aga seevastu, 6-7 korda suurem. Temperatuuripaisumine võrreldes niiskuspaisumisega on väike. Võrdluseks: harilikul tellisel on see 5x10-6 (tellismüüritisel 5- 7x10-6 /o C); betoonil 8-10x10-6 m/oC; silikaatkivil 8x10-6 m/oC
Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 246-248 16 Ibid. Lk 231-233. 8 Lühiajalise mälu kasutamisel õppimisprotsessis on veel oluline teada, et uue teadmise kujunemiseks on vaja aega, et meie ajukoes toimuksid vastavad neurokeemilised muutused. Seetõttu on parem kui õppimine toimub hajutatult pikema perioodi jooksul. Lühiajalisel mälul on ka oluline roll pikaajalise mälu kujunemisel info töötleja ja salvestajana. Info, mis on meile oluline salvestub pikajalises mälus ja see toimub lühiajalise mälu töö tulemusena. Lühiajalises mälus toimub see kahel viisil: 1. kordamine kuni meeldejäämiseni (üleõppimiseni) 2. info teadlik meeldejätmine töödeldes seda varasemate teadmiste valguses (nt mõelda rakendamisvõimalustele, otsida analoogiaid, esitada küsimusi uue materjali kohta, luua mudeleid ja kujundeid, seoste leidmine ja integreerimine varasema teadmisega).17 2.4
sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks. Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule). Just see võimaldaski hakata nii tekste, pilte, filme kui ka helisid vaatlema ühtse mõistena infona. Sümbolite, teksti-, heli- ja pildifailide mälumahu võrdlus: · Näiteks 1 lehekülg teksti võib hõivata mälus kuni 2,5 kuni 25 kB olenevalt; · lehekülg pilti olenevalt paljudest asjaoludest (värvigammast, pikslite suurusest, salvestamise
annaabi.ee 
