Kuningas Lear näitab keskaegse Britannia kuninga Leari õnnetu loo varal, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Macbeth vapustab oma negatiivse peategelasega. Shakespeare`i kuulsaimaks näidendiks on läbi järgnevate sajandite peetud ,, Hamletit". ,,Hamlet on ainus Shakespeare`i tragöödia, mis algusest peale toob sisse surma teema. Teeseldes arukaotanud, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikas ühiskonna pihta: Taanimaa on tema sõnul vangla, samuti on kogu maailm vanga, mille üks hullemaid urkaid on Taani. Hamleti pessimism süveneb järjest. Ta möönab inimese täiuslikust ja jumalikkust, ent seadi ,et inimene on võimeline ülimaks nurjatuseks. Seetõttu näib inimene Hamletile pigem ,,põrmu kvintessentsina". Hamlet oma monoloogi kuulsa küsimusega ,,Olla või mitte olla?". Olemine tähendab vastutust, südametunnistusega elu see
Ema kiire abiellumine sundis pettuma inimeses, eriti naises. Hamlet haub kättemaksu oma isa mõrvarile. Ta lavastab näidendis steeni, kus etendatakse kuninga mürgitamist, et saada oma kahtlustustele tõestust. Näinud kuninga reaktsiooni, on tema süüs kindel. Hamletit usub vaid ta parim sõber Horvatio. Kuninga mõrv on kindlalt üheks Hamleti hukkumise põhjuseks. Teeseldes arukaotanut, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikat ühiskonna pihta. Hamleti hukkumise põhjuseks saab veel lugeda rahva pimedust riigi olukorrast. Kuingas on äsja surnud, kuid õukond pidutseb, Claudius süüdistab Hamletit selles. On levinud laialdane arvamus printsi hullusest. Kaheldakse prinsti mõistuses. Seega kõik, mida Hamlet ütleb ja teeb, seatakse kahtluse alla, kuid siiski on Hamlet rahva soosingu pälvinud. Üldine suhtumine ning pimdeus ajab prints Hamleti marru. Sellest järeldub, et ka Taani riigi rahvas
CARMINA BURANA "laulud Benediktbeuernist" (nimetus tuleneb Baieri kloostrist, kust nad 1803. aastal avastati) on kahtlemata märkimisväärseim ja mitmekesiseim meile teadaolev keskagsete ilmalike luuletuste kogu. See hõlmab salvavat satiiri, lõbusaid kevadlaule, armastus- ja joogilaule, kuid ka mõningaid vaimulikke laule kõik kirja pandud 119 allesjäänud pärgamendilehele (alguses oli neid kahtlemata rohkem). Suuremas osas olid laulud ladinakeelsed, kuid esineb ka näiteid keskaegsest saksa ja prantsuse keelest. Laulude päritolumaaks ei ole mitte ainult Saksamaa, vaid ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Väheste eranditega on laulude autorid teadmata ja enamikku tekstidest ei ole
enamik meist, et rahal on vaid ajutine väärtus. Tüüpiline neptuunlane ei tea, mis on auahnus. Ta on hoolimatult muretu homse pärast, eilset tajub ta vaid intuitiivselt ja tänasesse suhtub heatahtliku sallivusega. Kalad on ükskõiksed solvangute, süüdistuste ja salvavate märkuste vastu. Vaid üksikud saigad võivad nad vägivallani või selle vastu väljaastumiseni viia. Kui Kalade esindaja välja vihastada, muutub ta sarkastiliseks ning kasutab targalt oma salvavat keelt. Neptuunlased võivad olla tulivihased võivad olla tulivihased ja välja pahvatada terve hulga närvilisi sõnu, kuid tüüpilised Kalad käituvad tavaliselt põhimõtte ,,Targem annab järele" kohaselt ning merede valitseja Neptunuse jahedad veevood leevendavad peagi nende viha. Püüe Kalasid korralikult välja vihastada annab sama tulmuse, mis kivikese viskamine peegelsiledasse vette. Kalade jalalabad on kas märkimisväärselt väikesed ja ilusa kujuga (ka meestel) või siis