Simeon Stylites'i kloostrikirik. Püha Peetri basiilika Roomas, mis oli tähtsaim vanadest basiilikatest. Kesklööv Külglööv Valgmik Empoor Kapiteelid Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid keskpunktist enamvähem ühekaugusel. Hoonet kasutati haua-, mälestus- ja ristimiskirikuna. Tsentraalehitised olid enamasti kaetud kupliga. Lihtsaim tüüp on kupliga varustatud sõõrümar ehitis- näiteks Panteon. Ristiusu ehitistest võiks mainida Püha Georgi kirikut Salonikis. Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks. Raamatumaal e. miniatuurmaal. Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele.
1975. aastast kehtib kohustuslik 9. kl haridus. Kutseharidust annavad madalama ja kõrgema astme kutsekoolid, tehnikakoolid, kolledzid ja instituudid. asutamisaasta Tuntuimad Kreeka kõrgkoolid: Kaunite Kunstide Kõrgkool (Ateenas) 1836 Rahvuslik Tehnikaülikool (Ateenas) 1836 Ateena Rahvuslik Ülikool 1837 Aristotelese ülikool (Salonikis) 1925 Ioannina ülikool 1964 Partai ülikool 1964 Demokritose ülikool (Traakias 1973 Lisa Meteora kalju ja klooster (rajati 1517.a) Mägihotell Kreet 5 Acropolis Paestumi vanem Hera tempel (6. saj e. m. a
aastal Moskvas, tulemusega 65.19. Maailmameistrivõistlustel osales Kanter ka 2003. aastal Pariisis ning saavutas 25. koha, tulemusega 56.63. IAAF-i finaalvõistlustel saavutas Gerd Kanter 2004. aastal Szombathely 5. koha, tulemusega 63.28, 2005. aastal Monacos teise koha, tulemusega 66.01, 2006. aastal Stuttgartis teise koha, tulemusega 68.47, 2007. aastal esimese kohta Stuttgartis esimese kohta tulemusega 66.54, samas linnas 2008. aastal esimese kohta tulemusega 68.38 ning 2009. aastal Salonikis 5. koha tulemusega 65.34. 4 Euroopa meistrivõistlustel saavutas Gerd Kanter 2002. aastal Münchenis 12. koha tulemusega 55.14. 2006. aastal Göteborgis võitis ta hõbemedali tulemusega 68.03. 2010. aastal Barcelonas saavutas Gerd Kanter 4. koha, tulemusega 66.20. 2012. aastal võitis Gerd Kanter Helsingis hõbemedali, tulemusega 66.53 ning 2014. aastal Zürichis võitis Kanter taas hõbemedali tulemusega 64.75.
Austria-Ungarile 23. mail 1915 sja, tekkis rinne Alpides ja Isonzo jel. 14. oktoobril astus stta Bulgaaria, ta oli Keskriikide poolel. Saksamaa, Austria- Ungari ja Bulgaaria koondasid Serbia vastu rindele 650 000 meest ning vallutasid sgisel kogu Serbia. Serbia taanduvad ved (ligi 140 tuhat) letasid Albaania ja Montenegro piiri ning transporditi itaallaste abil Kerkyra saarele. Pdes Serbiat aidata, moodustasid Antandi riigid 5. oktoobril Salonikis suure liitlasvgede baasi ja letasid oktoobris Serbia lunapiiri. Nende tee tkestasid aga Bulgaaria ved ja liitlaste kaks diviisi prdusid tagasi Salonikisse. Kuigi liitlased tid Salonikisse vgesid juurde (kokku oli 512 km2 suurusel alal inglastel 5 ja prantslastel 3 diviisi) ei andnud see neile mingeid strateegilisi eeliseid. See ei aidanud vgesid lne- ega ka idarindel, sest bulgaarlased ja sakslased hoidsid piiril vga vikseid judusid
kaunistusvõtted. Ajastu ehitusmälestisi: Hagia Sophia peakirik Konstantinoopolis 6. saj(arh. Anthemios Tralesest ja Isidoros Mileetosest) St Apollinare Nuovo Ravennas 6. saj St Apollinare in Classe Ravennas 6. saj San Vitale kirik Ravennas 6. saj Džami kirik Konstantinoopolis 9. saj Hosios Lucase kloostri kirikud 11.–12. saj Apostlite kirik Salonikis 14. saj Ehitustüübid: Pikihooned (basiilikad ja kodakirikud). Tsentraalehitused (kabelid, ristimiskojad, ristkuppelkirik). Kuppelbasiilika. Ehitusmaterjalid: marmor, kivi, telliskivi. Ehitustehnika: Rooma impeeriumist pärit ehitusvõtted, kaared, ristvõlvid, üleminekutehnika ruudukujuliselt siseruumilt ümarvormile (viklid). Bütsantsi ehitusmeistrid kasutasid ehitades ära nii basiilika kui ka tsentraalehituse võimalused. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks
tugipostide asemel hakati kasutama sambaid, aknaavad tehti suuremad, kaarte ja võlvide rütmiline kordumine suunas pilgu ülespoole. Vastupidiselt varasemale suletusele saavutati neis kirikutes massi ignoreerimine, mida eksterjööris tihti toetas vahelduv valgete ja roosakate kivide ladu (nn. "triibulised kirikud"). Lisaks suurtele akendele liigendasid välisseinu veel nisid ja dekoratiivsed sambakesed. Sellist laadi viljeldi Kreekas ( Apostlite kirik Salonikis, 14.saj.), aga ka Balkanil ja Väike-Aasias . Viiskuppelkirikuna ehitasid bütsantsi meistrid ka San Marco katedraali Veneetsias (11.saj.). Profaanarhitektuur on säilinud üksnes fragmentaarselt. Varasemast perioodist (6.saj., teistel andmetel 8.saj.) võiks tuua jäikade vormidega nn. Teoderichi palee Ravennas, mille seinu umbes teise korruse kõrgusel liigendavad poolsambad, hilisemat perioodi esindab aga Konstantinoopolis osaliselt säilinud imperaatoriloss (nn. Temphur-serai, 14
annaabi.ee 
