zanris. Sümfooniateos on põimitud teiste zanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headus ja kurjus. Gustav Mahler 2. ja 3. sümfoonia, Richard Strauss "Don Juan", "Alpi sümfoonia", "Don Quijote", Ottorino Respighi Rooma triloogia: "Rooma puskkaevud", "Rooma piiniad", "Rooma pidustused" 4.Tõesta ooperite ,,Salome" ja ,,Elektra" põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus "Salomega" kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: "Salome" sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. "Elektra" orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 5.Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides?
+mõned instrumentaalkontsertid. 8. Selgita mõistet „programmiline sümfonism“. Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles žanris. sama, mis sümfooniline poeem vist ? nt straussi sümfooniline poeem don juan, mahleri sümf nr2 Aluseks kirjanduslikud teosed, hilisromantikutel filosoofiline mõte, tihti sügav. 9. Tõesta ooperite „Salome“ ja „Elektra“ põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus “Salomega” kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: “Salome” sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. “Elektra” orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 10. Milliseid ühisjooni leiad Straussi ja Mahleri elus ning loomingus.
elu ja surm, headus ja kurjus . Gustav Mahler 2. ja 3. sümfoonia, Richard Strauss “Don Juan”, “Alpi sümfoonia”, “Don Quijote”, Ottorino Respighi Rooma triloogia : “ Rooma puskkaevud”, “Rooma piiniad”, “Rooma pidustused” Filosoofiline teos võetud aluseks. Strauss programmilised avamängud. 9. Tõesta ooperite „Salome“ ja „Elektra“ põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus “Salomega” kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: “Salome” sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. “Elektra” orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 10. Milliseid ühisjooni leiad Straussi ja Mahleri elus ning loomingus.
Rainer Maria Rilke (1875.1926) Raske lapsepõlv, militaarkool. Mõlemal vanemal on erisoovid lapse kohta. Tahtsid end lapse kaudu teostada. Ema tahtis tegelikult last ja sundis neljanda eluaastani kleite kandma. Rilke ja ema vaheline suhe keeruline. Isa tahtis temast teha ohvitseri, saatis militaarkooli. See oli keeruline ka, ta visati sealt välja vist. Hakkas varakult kirjutama luuletusi. Teda mõjutasid teatud inimesed ja kohad, nt 1899/90 reisis Lou Andreas Salomega Venemaal. See oli üks väga saatuslik naine, kes ruineeris ka Nietzsche elu. Neil oli pikk suhe isegi kui ei olnud enam paar, oli sügav sõprus. Venemaal ta leidis oma Wahlheimati. Venemaal inspireeris teda religion, kui religioossed on vene inimesed. Luuletustes ka kiriku ja religiooni teemad. Kultuur, mentaliteet. 1900 Worpswede (kunstnike asum), abiellus Clara Westhoff (kunstnik), lahutas 1902 1903-1906 teine Wahlheimat oli Pariis. Auguste Rodin oli sõbraks. Rilke oli tema