See muundab limaskesta raku membraane. Selliselt on hõlbustatud bakterite sissevõtmine membraaniga ümbritsetud vesiikulitesse ehk Salmonellat sisaldavad vesiikulid. Mikroobid paljunevad vesiikulitest ja lõpuks vabastatakse rakkudest. Rakud saavad vaid kergelt kahjustada. LPSi tõttu tekib lokaalne põletik ja kahjustab sooleepiteeli rakke. Tekib vedelike eritus (diarröa ja enteriit) peremehe prostaglandiinide ja tsütokiinide ülestimuleerimise tulemusena (neid vabastatakse Salmonellaga nakatunud peensoole koest). Salmonella esineb tihti nakatunud looma niudesoole, umbsoole ja käärsoole limaskestas ja mesenteersetes lümfisõlmedes. Võib esineda ka subkliiniline infektsioon (asümptomaatiline), kus väikesel arvul salmonellat leidub väljaheites. Lisaks varjatud infektsioon, kus salmonellat leidub sapipõies ja mesenteersetes lümfi sõlmedes, kuid ei eritata. Robert Koch Saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. 1877 avastas Siberi katku
sooleepiteelis (jäävad epiteelirakkudesse) ja verre ei tungi. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kui organismi satub piisavalt Salmonella typhimuriumi rakke, siis hakkavad nad sooles paljunema ja ca 12-24 tunni pärast ilmnevad külmavärinad, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, alakõhu krambid, palavik, mis kestavad 2-5 päeva. Kõhulahtisust põhjustab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. NB! Salmonella esineb praktiliselt kõikide loomade sooles. Liha saastumine Salmonellaga võib olla tingitud salmonelloosihaigetest loomadest/ lindudest, aga liha võib fekaalidega saastuda ka töötlemise käigus. Kui suur lihatükk pinnalt saastub, siis korralik termiline töötlemine hävitab bakterid. Kui aga Salmonellaga saastunud lihast teha hakkliha, siis võivad Salmonellad seal paljunema hakata ja kui liha pärast väga korralikult ei kuumutata, siis võib saada tugeva mürgituse. Ohtlikud on ka kreemid, majonees, toidud, kuhu lisatakse tooreid mune jms
Steriliseerimisel hävivad kõik mikroorganismid sh valdav enamus bakterite spoore Steriliseerimisel väheneb toiduaine vitamiinide sisaldus, eriti vit.C sisaldud. Toiduvalmistamise (keetmise, küpsetamise ja praadimise) aeg peab olema küllaldane tagamaks patogeensete mikroorganismide hävimist. NB! Väheküpsenud liha (veise sisefilee) ohutuks valmistamiseks peab lihatükkide sisetemperatuur tõusma mitte alla +630C kõrvaldamaks salmonellaga saastumist. Kontrollitakse tootesisest temperatuuri. TOIDU SÄILITAMINE KUIVATAMISE TEEL Toiduaineid kuivatatakse õhurikkas kohas otsese päikesevalguse eest varjatult või sooja õhu voolus. Kuivatamine peab olema suhteliselt kiire, aeglasel kuivatamisel võib toiduaine saastuda õhus olevate mikroobidega. Kuivamisel väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk. Kuivatamistemperatuur peab protsessi alguses olema alla +60 0C, see vähendab vitamiinide kadu.
piimatooteid. Listerioosi põhjustaja bakter hukkub kuumuses ning seetõttu soovitatakse kõiki valmistoite uuesti kuumutada, eriti kui need sisaldavad linnuliha. Lisaks soovitatakse riski vähendamiseks puu- ja köögivilju hoolikalt pesta, eriti neid mida süüakse kuumutamata kujul. Salmonelloos Salmonella bakter on üks peamistest toidumürgistuste põhjustajatest, mis raseduse ajal võib põhjustada raseduse katkemist, raseduse peetumist ja enneaegset sünnitust. Sagedamini on salmonellaga võimalik nakatuda süües toorest muna või pooltoorest linnuliha ning seetõttu soovitatakse rasedatel vältida toorest muna või toite, milles muna võib olla jäänud tooreks, samuti toorest või poolikult töödeldud linnuliha. Mune tuleb keeta kuni munakollane ja -valge on tahked. Kõik lihaliigid, eriti linnuliha, on vajalik korralikult läbi kuumutada. Keetmata toit tuleb külmkapis hoida keedetud toidust eraldi, et vältida nakkuse kandumist keetmata toidult keedetule. Toksoplasmoos