Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemalisest
vahele jääda - ja samal päeval läks see masin lolliks ja ta jäigi vasaku käega sinna vahele. Nüüd on poolteist näppu vähem aga elu läheb ju edasi. (Karel, 35.aastane) Salmikuluule on omamoodi suhtlemiseviis sõprade vahel, kajastab koolielu, kiindumusi jms. Salmik algas tavaliselt nii: Salmik-salmik, vaata ette, et sa ei satuks poiste kätte. Poisid need ei mõista nalja, rebivad sul lehed välja. Salmiku lõppu kirjutati sageli: Ma kõige lõppu kirjutan ja suure punkti virutan. Kes kirjutab veel peale mind, see kõige rohkem vihkab sind 1. Naeru taas mu huulile tood, kauge neid, kui vaid rohkem oleks .. selliseid - kes märkamatult söövad mure ära jättes järele vaid päiksesära. 2. Nujahh, ilus omas elemendis - salmikuluule. Ma ei hinda ega halvusta. On riimi, on rütmi. 3. Ela hästi, sure püsti,
kätte saada ihkavad. Seda iga hiirgi teab, kiisut hoolsalt silmas peab mõistab: asi pole nali, kassi karistus on vali. Lugejale ,,Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul..." Nende ridadega algab käesolev lasteluuleraamat. Salmiku kõrvale on joonistatud nelja-viieaastane poiss -- väga vana ja tuhmunud foto järgi, mida ei saadud enam trükkida. See on lapsepõlvepilt lastelaulikust Julius Orost, kes kirjutas eespool toodud read siis, kui ta oli juba täiskasvanud mees, käis aga kunagi, ligi kuuskümmend aastat tagasi, tõepoolest paljajalu Hiiumaa kadakastel loopealsetel lambaid karjatamas, silme ees määratu meri ja mängukaaslasteks kaheksa õde-venda.
Varsti pidid ometi kõik mõistma, et polnud sugugi nii lihtne Pajupilli kõrvale suruda, nagu esimeses õhinas paistis. Samal ajal, kus vene keeles luuletamine möllas otse katkuna poiste seas, ilmus mingisugune eesti, vene, saksa ja ladina keele segust sepitsetud salmik, millel kreekakeelne pealkiri. Salmik tegi kõigile nalja ja osutus lõpuks pilkevemmalvärsiks kõigi kohta, kes püüdsid luuleks tarvitada võõrast keelt. Kõigil oli selge, et salmiku sepitseja võis olla ainult Pajupill, kes oli teiste kuulsuse üle kade. Alguses eitas ta seda, aga pärast võttis ta salmiku omaks ning põhjendas seda naeruvääristamist. See puudutas valusalt viimse klassi õpilast Vellemaad, suurimat kuulsust venekeelse luule alal, kes arvas tarviliseks sõna võtta nõnda: ,,Kõik suured luuletajad on alguses võõras keeles luuletanud -- Puskin, Lermontov jne. Emakeel on liiga kodune, sellepärast on ta liiga lihtne ja arusaadav
annaabi.ee 
