jendusrikkaid meloodiaid kui ka virtuoosseid passaaze, seetõttu sobib ta hästi nii orkestri kui ka soolopilliks. Eesti tuntud oboemängijad on Kalev Kuljus, Niis Rõõmussaar, Olev Ainomäe. Huulikud: Oboe kujunes välja 17. sajandi keskpaiku arvatavalt Prantsusmaal. Tema sünniga seostatakse Hotteterrede perekonda, kuhu kuulus põlvkondade kaupa muusikuid ja pillimeistreid. Oboe otseseks eelkäijaks võib pidada juba vanades kultuurides tuntud salmeist välja arenenud pommerit, mis oli aga intensiivsema kõlaga. Räägitakse, et Louis XIV olevat keelanud oma õukonnas valjuhäälsete salmeide mängimise ning eelistanud nendele oboesid. Oboe oli ka esimene puupuhkpill, mida hakati käsutama orkestripillina. Oboest sai pärast salmeid sõjaväeorkestrite peamine meloodiapill.
Rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt) enamasti esitab mees trio. Keskajal olid Prantsusmaal kõige levinumad muusikainstrumendid fiidel, salmei ning sister. Fiidel oli tänapäevase viiuli 26 keelega eelkäija. Rohuhuulikuga puhkpillist salmeist arenesid hiljem välja oboe ja klarnet, sister oli kitarrilaadne keelpill. Tuntud olid keskajal ka harf ning orel. Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Akordion 19 saj. väga kuulus ja levis edasi euroopasse Prantsusmaaga seostuvad kaks zanrimõistet-nendeks on sansoon ja ballett. Esimene on tähenduselt lihtsalt laul. Trubaduuride esitatud sansoon oli ühehäälne, renessansiajastul (15.- 16.saj.) muutus see juba mitmehäälseks nagu itaalia madrigal. 19
Cremona linna viiulimeistrid Stradivarid, Amatid, Guarnerid lõid siiani ületamatu kõlaga pille. Viiulimeistrid tegid ka teisi viiulpille: altviiul ehk vioola, tsello , kontrabass (hiljem). Rohkesti mängiti plokkflöötidel erineva suurusega sopran-, alt-, tenor-, bass-plokkflööt Tunti ka ristflööti Lauto üks populaarsemaid pille, näppekeelpill, mandoliini suurem sugulane Oboe eelkäija pommer arenes salmeist. Bass-pommerist dulcianist arenes hiljem fagott 16.saj saavad trompet ja tromboon tänapäevase kuju. Inglismaal levis klavessiinimängukunst, mis alles järgmisel ajastul üleeuroopalise populaarsuse võitis. Klavessiini keeli tõmbavad konksukesed, klaverikeeli löövad haamrikesed Pillidel mängiti peale mitmehäälsete laulude tantsumuusikat. Populaarsemad renessansstantsud olid pavaan- 2-osalises taktimõõdus aeglane käigutants ja
A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav keelpill). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti suurem kui viiul. klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija). Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid, tsink(väljasurnud), tromboonid. Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid. Ricercar- polüfooniline teemade ahel (fuugade eelkäija). Nimetatud ka instrumentaalmotetiks Itaalia canzone- polüfooniline, Prantsusmaa armastuslaulude instrumentaalvariant , oli algselt
- klavessiini eri tüübid (Inglismaal virginaal), sellel on mitu manuaali (klaviatuuri) (tiivakujuline) - klavikord (ristkülikukujuline) · Keelpillid: - Viola da gamba mängitakse põlvel või põlvede vahel - Viola da braccio õlavarrele toetuv - Lautod - Vioolad - Ka rebekk ja fiidel · Puhkpillid: - Flöödid (plokk- ja põik-) - Pommer arenes salmeist, oboe eelkäija, topeltroohuulikuga - Dulcian basspill, mille tuulekanal teeb 2-3 käändu, fagoti eelkäija, roohuulikuga - Krummhornid kõveraks painutatud korpusega pill, mille roohuulik on eraldi kapslis - Trompetid vaskpuhkpillid - Tromboonid - Tsink korpuse järgi puupill, huuliku ja mänguviisi järgi vaskpill Ansamblimuusikast mängiti enamasti tantse
annaabi.ee 
