põhinevate grupeeringute puhul on tegu äärmuslike rühmitustega, mis on oma tegevuse aluseks võtnud kitsarinnalise piiblitõlgenduse. Skinheadid Skinheadlus on subkultuur, mis sai alguse Inglismaal 1968-1969 , ning seejärel levis mujal maailmas. Algselt põhines see muusika-, moe- ja elustiilil, ilma poliitilise ja rassistliku elemendita. Esimese laine skinheadid olid Briti töölisrajoonide noored. Nad sallisid mustanahalisi, kuulasid Bob Marleyt ja ei pooldanud rassilist diskrimineerimist. Aga neile ei meeldinud pakistanlased, kes nende meelest tööd ei teinud ja petsid inimesi. Teise laine skinheadid tekkisid 1970-ndate lõpus. Erinevalt esimestest ei olnud nad enam keskklassi esindajad. Nad olid depressiivsetest piirkondadest pärit töötud teismelised. Esimese ja teise laine skinheadidel pole omavahel midagi ühist peale nimetuse ja jalanõude. Nende
klass kinkida märgi ka ôpetaja Tooderile - usuôpetuse ôpetajale, kes nende pärast töölt lahkus. Märke üle andma määratakse Jaak ja Laasik (Riks ei taha alguses tulla, aga kui Penn vihjab, et pôhjus on arvatavasti nende konkurentsis Virve pärast, annab Riks järele ja lubab tulla. Tooder on viimane ôpetaja, kellele märk viiakse ja enne tema juurde minekut teevad poisid kohvikus pausi, kuna tunnevad end veidi ebakindlalt (kuna ladina keele ôpetaja, keda nad ainult sallisid, tahtis et nad räägiksid tema surevale naisele, et ta on neile väga kallis, et teda rahustada). Seal näeb neid Virve ja kutsub nad enda juurde kohvile (Aino on nädalavahetuseks koju tulnud), öeldes et "Mispärast peab ainult Ainol austaja kohvilauas olema. Las mul olla ka. Ja koguni kaks." (annab jälle môlemale lootust) Nii Riks kui Jaak lubavad minna. Tooder tahab teada, miks nad talle märgi tôid, kui nad temaga eelmisel kevadel niiviisi käitusid. Poisid ei
pärast töölt lahkus. Märke üle andma määratakse Jaak ja Laasik (Riks ei taha alguses tulla, aga kui Penn vihjab, et pôhjus on arvatavasti nende konkurentsis Virve pärast, annab Riks järele ja lubab tulla. Tooder on viimane ôpetaja, kellele märk viiakse ja enne tema juurde minekut teevad poisid kohvikus pausi, kuna tunnevad end veidi ebakindlalt (kuna ladina keele ôpetaja, keda nad ainult sallisid, tahtis et nad räägiksid tema surevale naisele, et ta on neile väga kallis, et teda rahustada). Seal näeb neid Virve ja kutsub nad enda juurde kohvile (Aino on nädalavahetuseks koju tulnud), öeldes et “Mispärast peab ainult Ainol austaja kohvilauas olema. Las mul olla ka. Ja koguni kaks.” (annab jälle môlemale lootust) Nii Riks kui Jaak lubavad minna. Tooder tahab teada, miks nad talle märgi tôid, kui nad temaga eelmisel kevadel niiviisi käitusid.
Pärslased kasutasid seda ära ja see sai riigikeeleks. Aramea keeles Esra raamat 4.8-6-18, 7, 12-26, Danieli raamat 2.4 -7.28 . Dariuse ajal kaks uut residentsi- Persepolis ja Zuusa. Kõik vallutatud alad pidi iga aasta andamit maksma. Andam oli suur hõbedas. Zuusa ehitati selleks, et oleks ligipääs läänepoolsetele teedele. Persepolise varakambri põletas Aleksander Suur maha. Säilmeid pole. Leitud savitahvleid ainult. Keel jäeti samaks (tark otsus), pärslased sallisid kõiki religioone. Pärslaste enda religiooni kohta raske öelda. Religiooni roll oli üleüldiselt suhteliselt väike, kuigi nt kuningas Xerxes oli ise kindlalt zoroastrist, eelmiste kuningate religioossuse kohta pole väga midagi teada. Oli siiski peajumal Ahura Mazda, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli ühiskonnale oluline mõju, kuigi nende täpne roll on teadmata. Usupoliitika: oli äärmiselt liberaalne
pärast töölt lahkus. Märke üle andma määratakse Jaak ja Laasik (Riks ei taha alguses tulla, aga kui Penn vihjab, et phjus on arvatavasti nende konkurentsis Virve pärast, annab Riks järele ja lubab tulla. Tooder on viimane petaja, kellele märk viiakse ja enne tema juurde minekut teevad poisid kohvikus pausi, kuna tunnevad end veidi ebakindlalt (kuna ladina keele petaja, keda nad ainult sallisid, tahtis et nad räägiksid tema surevale naisele, et ta on neile väga kallis, et teda rahustada). Seal näeb neid Virve ja kutsub nad enda juurde kohvile (Aino on nädalavahetuseks koju tulnud), öeldes "Mispärast peab ainult Ainol austaja kohvilauas olema. Las mul olla ka. Ja koguni kaks." (annab jälle mlemale lootust) Nii Riks kui Jaak lubavad minna. Tooder tahab teada, miks nad talle märgi tid, kui nad temaga eelmisel kevadel niiviisi käitusid.
naise ja ainsa tütrega. Nime poolest oli Oru Juhan Pirita kloostri pärisori, elas aga kui vaba mees ja tasus oma orjamaksu sel viisil ara, et nädalas teatud hulga käiu ja jahisaaki kloostrisse viis; suurema jao müüs ta Tallinnas ära, tõi sealt mitmesugust kaupa maarahva tarbeks kaasa ja sai aegamööda jõukaks meheks. Ta rääkis saksa keelt selgesti, mõistis lugeda, kirjutada ja kui vaja -- ka Tallinna kaupmehi tüssata, kes teda muidu väga hästi sallisid. Räägiti ka, et temal jõesuus väike laev peidus olnud, millega ta Soomemaal kaupa ajamas käis. Tema rikkuse pärast oli temale ammugi nõu antud end pärisorja seisusest lahti osta. Oru Juhan ei kostnud selle peale ei ega jah, vaid lõi käega ja andis märku, et ta paremaid aegu ootab. Muidu on temast veel öelda, et ta hea pereisa oli ja naist ning last hellasti armastas. Ühel päeval tuli Oru peresse tundmatu noormees, kes saksa ega eesti keelt ei mõistnud; see
annaabi.ee 
