Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saledusega" - 6 õppematerjali

Tehnilise mehaanika II 5labor
8
docx

Tehnilise mehaanika II 5labor

4 katseline 10 teoreetiline 10 3 2 1 0 0 1 2 3 4 5 6 Siire, mm Varda saledus λ = μ*l/iy = 140,67 kus μ=1, iy=b/121/2 = 0,0075 Et tegemist on suure saledusega, siis FEI = Fer. 4.Varda ristlõike paindejäikuse EIy määramine paindekatsest Jrk Jõud F Indik. nr lugem a kgf N mm 1 20 196,2 8,8 2 60 588,6 5,08 EIy = FK*L3/(48wK) = 1602,04 Nm2 kus L=90 cm FK= FK1 - FK2 = 392,4 N wK=a2-a1 = 3,72mm

Mehaanika → Tehniline mehaanika ii
81 allalaadimist
Surutud varraste stabiilsus
17
pdf

Surutud varraste stabiilsus

I 1. Arvutada varda ristlõike inertsiraadiused: i= ; A 2. Arvutada varda suurim saledus (saledused erinevates peatasandites µl võivad olla erinevad, varras kõverdub suurima saledusega peatasandis): = i Alternatiivsed võimalused 3. Kontrollida saleduse väärtust 3. Saleduse väärtuse ja materjali

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
61 allalaadimist
Metallkonstruktsiooni-projekt II
23
doc

Metallkonstruktsiooni-projekt II

10 Saadud sisejõud Pikijõud Paindemoment 3.Sõrestiku arvutus 3.1.Ülemise vöö dimensioneerimisel lähtume sisejõududest N=559,8kN;M=25,7kNm Valime ristkülikristlõike 220x120x10, mille ristlõikeparameetrid on: A=60,57 cm2 Wy= 325,1 cm3 11 Wpl,y=414,7 cm3 iy=7,68 cm iz=4,78 cm y=388,9/7,68=50,5 z=23,1/4,78=4,83 Ristlõike kontroll toimub suurema saledusega telje suhtes, ehk siis y-telje suhtes. Arvutame varda nõtkekandevõime Nb,Rd=(A fy)/1,1 ¯y=/[(A x fy)/E]=50,5/3,14(235/210000)=0,538 Nõtkeklassiks on a. Valime tabelist nõtketeguri y=0,9 Nb,Rd=(0,9x60,57x235x100)/1,1=1164 Painde mõju kandevõimele Mc,Rd= (W x fy)/M0=414,7x235/1,1=88,6 kNm My=1,46 y=¯y(2My-4)+(Wpl,y-Wel,y)/Wel,y=0,538(2x1,46-4)+(414,7-325,1)/325,1= =-0,305 ky=1-( y x NSd)/( y x A x fy)= =1-[(-0,305)x560x103]/(0,9x60,57x10-4235x106) =1,13<1,5

Ehitus → Metallkonstruktsioonid-projekt...
297 allalaadimist
Eesti loomastik-Selgrootud
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Lendavad halvasti ja ilmselt ei toitu. Puhkavad meeleldi veekogude kaldail asuvatel betoonehitistel. Vastsed elavad vees (eriti jahedates kiirevoolulistes ojades), arenevad 1-3 aastat. Toituvad kõdunevast orgaanilisest ainest, vetikatest või on röövtoidulised. Liikide arv: umbes 2000, Eestis ligi 30 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Selts: Kõdutäilised Psocoptera Väikesed (1-10 mm), keskmise saledusega, pikkade niitjate tundlatega putukad. Esinevad haukamissuised. Osa liike kilejate, harvade soomustega kaetud tiibadega, osa tiibadeta. Elavad varjatult mitmesugustes elupaikades. Osa kõdutäisid elab taimestikus, osa tolmus ja prahis, sealhulgas ka hoonetes, raamatukogudes ja muuseumides ja linnupesades. Kõigetoidulised, kes enamasti toituvad seenehüüfidest. Mõnel juhul osutuvad inimesele tülikateks kaaslasteks, kuna närivad raamatuid ja rikuvad toiduvarusid (kannavad neile

Loodus → Loodus
44 allalaadimist
Teraskonstruktsioonide abimaterjal
79
pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

Ristlõiked jagatakse sõltuvalt nende surutud osade käitumisest nelja ristlõikeklassi (RK) järgmiselt: - klassi 1 kuuluvad sellised ristlõiked, kus võib tekkida plastse arvutusskeemi kasutamiseks piisava pöördumisvõimega plastne liigend ilma, et ristlõike kandevõimet tarvitseks sellega seoses vähendada, on võimalik mehhanismi tekkimine! Tavaliselt kuuluvad siia klassi kuumvaltsitud profiilid, millede ristlõiked on kompaktsed, väikese saledusega. - klassi 2 kuuluvad sellised ristlõiked, milles võib areneda plastse pingejaotuse kohane paindekandevõime, kuid mille pöördumisvõimet piirab kohalik stabiilsuse kaotus, seega sisejõud saab arvutada elastse skeemi kohaselt. Tavaliselt kuuluvad siia klassi kuumvaltsitud profiilid. TERASKONSTRUKTSIOONID ­ABIMATERJAL 12/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut

Ehitus → Ehitus
221 allalaadimist
ÜLESANNE I PINNATÜKK
566
pdf

ÜLESANNE I PINNATÜKK

töötaja siis tavaliselt enam mitte. NB! Täiendavalt on vaja tähelepanu juhtida sellele, et kirjapildis on tavaliselt arv „null“ ja „väike-o“ , eriti aga „null” ja „suur-O“ väga sarnased. Vanemates programmeerimiskeeltes tehti vahet nii, et läbi „nulli“ oli tõmmatud kaldkriips, mis polnud nii kaldu kui läbimõõdumärgil – Ø. AutoCAD’i alusfaili (Fontfile) nimedes tehakse vahet „saledusega“: täht „O” on ümmargune, kuna number „null” on külgedelt kokku surutud: 0 Muide, Windows-7 on hakanud jälgima ligikaudu sama vana tava: „nulli” sees on kaldkriips, kuid suunaga „ülalt vasakult alla paremale”: ⃠ Üldiselt on NIMEs kasutatud suur- ja väiketähed arvuti seisukohalt samaväärsed, erandiks on salasõnad. Tavaliselt kontrollib arvuti üheliigiliste

Insenerigraafika → Autocad
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun