arvatud hoiused väljaspool Brasiilia panka 336 miljonit US$ ja hoiused ülejäänud sektorites 324 miljonit US$. Teistele võõrinvesteeringute saldole Brasiilias laekus 2,5 miljardit US$ augustis. Kaubandusliku tarbija krediidi väljamaksete saldole raporteeriti 131 miljonit US$, võrreldes seda 2,1 miljardit US$ eelisel kuul. Teistesse sektorisse laenajate saldodele laekus 2,3 miljardit US$, mis koosneb kaubanduslikkude organisatsioonide saldost 85 miljonit US$, otsesed laenud 388 miljonit US$, amortisatsiooni väärtpaberite saldo 85 miljonit US$ ja ostjad 33 miljonit US$. Lühiajaliste laenude sissetulek on kokku 1,2 miljardit US$. Rahvusvahelised reservid Augustis olid rahvusvahelised reservid kokku 261, 3 miljonit US$ ja kaasa arvatud ka lisandunud varud juulis 4 miljonit US$. Siiski samal perioodil tõi raha mõjuvõim sisse 3 miljardit US$ tingimusel, et spot- müük kohapeal saadava raha eest. Välis valuutavahetus
Kulud: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 0 50 000 Meetod: Ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus krediidimüügist (1) Krediitmüügi all mõistetakse järelmaksmisega müüki. Väärtusvähendi arvutamisel võetakse aluseks eelnevatel perioodidel laekumata jäänud summade osatähtsus krediitmüügist. Kui aluseks on võetud osatähtsus krediitmüügist, siis kulu ebatõenäolisest laekumisest ei sõltu konto Väärtusvähend saldost. Kulu ebatõenäolisest laekumisest = ebatõenäolise laekumise määr * krediitmüük Näide 20x1. aastal oli krediitmüük 2 000 000 eurot. Varasemate kogemuste põhjal jäi laekumata 1% krediidimüügist. Enne laekumata arvete hindamist oli kontol Ebatõenäoliselt laekuvad summad kreeditsaldo 2000 eurot ja Ostjate tasumata arved saldo 400 000 eurot. Kulu 20x1. aastal on: 1% ×2 000 000 eurot = 20 000 eurot Raamatupidamiskanne kulu kohta: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 20 000
võrreldes teiste ettevõtetega niigi lühikesed ning lisaks näitavad ka jätkuvat languse trendi. Üldiselt on kõigi ettevõtete seis suhteliselt hea. Nõuetega seotud suhtarvude parandamiseks võib loomulikult maksetingimusi karmistada või hindu tõsta, kuid selliste meetmete puhul tuleks esmalt veenduda, et need ei halvaks konkurentsivõimet. 3.2.1 Varud müügituludest ja varude laoseis päevades Varud müügituludest arvutamisel lähtutakse bilansipäeva nõuete saldost. Suhtarv näitab keskmist laoseisu päevades. Reeglina peaks varude laoseis päevades olema nii lühike kui võimalik (4 lk 135) 26 14 12 12 11 12 10 8 6 3 3 3 3 3 3 4 2
46 221. Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel Eestis: tase ja dünaamika aastatel 1995-2007? Eurostat 222. Valitsussektori aastaeelarve saldo Eestis ja ELs keskmiselt aastatel 1998- 2007? Milline oli see saldo Eestis 2008. aastal ja miliseks oletatakse see kujunevat 2009. aastal? Millised probleemid võivad aastaeelarve saldost tekkida Eesti üleminekul eurole? Eurostat 47 223. Kuidas on viimasel aastakümnel muutunud eesti valitsussektori võla kogusumma ja selle suhe SKP-ga? Võrrelge Eesti valitsusektori võlakoormuse taset ja dünaamikat läti, Leedu, Soome ja Rootsi valitsussektori võlakoormusega? Eurostat 48 224