Maie Kahju Kuressaare 2009 Sissejuhatus. Metsavennad olid kas Eesti, Läti või Leedu partisanid,kes II Maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Samasugused partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ning samuti Ukrainas. Metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Metsavendi oli pärast sõda tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon RVL (Relvastatud Võitluse Liit), mis tegutses alates 1945. aastast kuni 1949. aastani. RVL-i tähtsaimad juhid langesid 1949. aasta suvel. Viimaseks jäänud RVL-i liige, Johannes Lillenurm suri Läänemaal metsavennana 1980. aastal. Suuremad lahingud metsavendade ja julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953
aastal enda koosseisu võtnud. Eesti kuulus Nõukogude Liidu kosseisu 1944. aastast kuni 1990. aastani. Tänapäeval räägitakse, kui kehva oli Nõukogude aeg, kuid tegelikult võib selles ajas leida nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Inimesed olid rahulolematud valitsuse poliitikaga ning seetõttu hakkas Eestis levima metsavendlus. Metsavendluse kõrgaeg oli 19441953 aastatel. Metsavennad olid need, kes võitlesid Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Metsavendi oli pärast sõda tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon oli Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses 1945.1949. aastani. Metsavendluse vastu võitlemiseks asus valitsus, Jossif Stalini juhtimisel rahvast küüditama. Küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Metsavendluse levik näitas selgelt inimeste vastasust poliitika vastu. Ma arvan, et
nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. Juuni küüditamine (kuupäev) 14. juuni 1941 oli Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Natsionaliseerimine e. riigistamine Metsavend inimene, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal Mobilisatsioon Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine
nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. Juuni küüditamine (kuupäev) 14. juuni 1941 oli Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Natsionaliseerimine e. riigistamine Metsavend inimene, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal Mobilisatsioon Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine
Sissejuhatus Tuntud metsavend Alfred Käärmann on lahti mõtestanud metsavendi järgmiselt : Metsavend on see, kes võitleb Eesti okupeeriva võõravõimu vastu salastatuna vaenlase tagakas Eesti pinnal .. Metsavendlus sai alguse juba 1940-dal aastal, kui järjest tugenevaid repressioone viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat ( SARK, vene keelne lühend NKVD) Sellel aastal, sai alles alguse inimeste kadumine. Enamasti küüditati Venemaale endised poliitilised ja majanduslikud juhid. Esmalt küüditati president Päts ja ülemjuhataja Laidoner koos perega Venemaale. Repressioonide kõige suurem massiküüditamine toimus 14
METSAVENDLUS 1940-1941 JA VAREM Metsavennad olid mehed ja naised, kes sõdisid relvastatult võõrvõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast, nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Tuntud metsavend Alfred Käärmann on defineerinud metsavennamõiste järgmiselt: metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Mõiste "metsavennad" on tegelikult juba suhteliselt vana, sõna tekke viivad osa uurijaid tagasi käesoleva sajandi algusesse, teised aga veelgi kaugemale XIX sajandisse. Nii nimetati kroonusse kutsumise eest põgenenud talupoegi. Venelaste saabudes peideti end metsadesse- soodesse, metsade vahele üritati meelitada ka venelaste vägi, et ta seal ootamatu rünnakuga purustada. Sissisõda on aga eestlastel tulnud pidada ka veel varasematel aegadel
annaabi.ee 
