Minu raamatuvalikuks osutus kirjanik Michael Bradley raamat ,,Salaühingute ajalugu", mis on välja antud aastal 2005. Raamat räägib maailma majandus- ja poliitika varjus peitunud saladustest. Räägitakse täpselt viimase kahe tuhande aasta jooksul ajalugu vorminud 21 salaühingute juurest ja kirjeldab ilmsiks tulnud asjaolusid, mis avavad nende organisatsioonide praeguse ülemaailmse võimu tegeliku ulatuse. Tutvustatakse nende 21 salaühingu riitusi ja saladusi, sümboleid, isikukultusi ja salaplaane. Nende peidetud jõustruktuuride vandenõus kujundab toimuvat ja määrab suuresti meie tulevikku. Michael Bradley räägib oma raamatus sellistest salaühingutest nagu vabamüürlased, mida peetakse kõige vanemaks loodud salaorganisatsiooniks. Kuuldavasti kuulus ja Mozart vabamüürlaste hulka. Räägitakse ka Siioni Abikloostri rühmituseks, mida peetakse vägevate religioosete ja poliitiliste saladuste võrguks. Leonardo da Vinci't peeti Siioni Abikloostri suurmeistriks.
mõeldes õudsem kui enamus Chanley kuulsamaid filme " The phantom of opera " ja " The hunchback of Notre Dame ", kus teiste lavastajatega ta praktiliselt kustutas oma endanäolised teosed. Freaksiga sarnaselt algab ka West of Zanzibar´i tegevus tsirkuses, kuid kandub üsna pea üle musta mandri südamesse, kannibalide ja elevandiluu küttide räpasesse maailma. Lugu kõike inimlikku halvavast kättemaksust, mis pimestab tasujat muutes ta lausa kurjuse kehastuseks.Lon Chanley jalutu salaplaane hauduva kättemaksjana on lausa võrratu aga seda on ka kogu lugu ise. "Dracula" 1931, Browning tegi selle Universalile. See film teenis nii palju, et MGM produktioon saatis Irvin Talbergi välja, et saada Browning tagasi. See oli Browningu suurim hitt, kuigi kaugel veel tema parimast filmist. Järgmisel aastal tuli välja tema meistriteos " Freaks", andes rohelise tule talle Thalbergi poolt ,arvatavasti empaatiast loo erinevate persoonide tõttu:
Anneksiooni mittetunnustamise poliitika ebajärjekindlus Mittetunnustamisse ei suhtutud täie tõsidusega. Selle poliitika "julguse" ja põhimõttekindluse näiline väärtus väheneb oluliselt, kui arvestada, et Balti riigid olid ainsad riigid, mis kaotasid II maailmasõjas oma iseseisvuse. Kui natside agressiooni ohvrite iseseisvus sõja lõppedes taastati, siis Nõukogude Liidul, mis oli ise Natsi-Saksamaaga salaplaane teinud ja sellega sõja puhkemisele kaasa aidanud, lubati vallutatud Balti riigid annekteerida ning järgida poliitikat, mida NSV Liit oli ka ise nimetanud "agressiooniks" varem nende riikidega sõlmitud lepingutes. Kuigi nõukogude mõjusfääri langesid ka mitmed teised Ida-Euroopa riigid, siis vähemalt säilitasid need satelliitriigid mingisuguse iseseisvuse. Ühendriigid ja Suurbritannia ei tunnustanud küll
rahvaülestõuse; 3) 1961. aastal ei informeeritud USA juhtkonda õigeaegselt NSV Liidu plaanist paigutada Kuubale tuumarelvad; 4) 1979. aastal magas USA luure maha Iraani revolutsiooni ja NSV Liidu invasiooni alguse Afganistanis; 5) 1980. aastate lõpus ei osanud CIA ette näha idabloki kokkuvarisemist; 6) 1990. aastal ei hoiatatud Valget Maja Iraagi vägede Kuveiti sisenemise eel; 7) enne 11. septembrit 2001 ei osatud paljastada Al-Qaeda salaplaane; 8) aastatel 2002–2003 informeeris CIA jätkuvalt valget Maja, et Saddam Hussein püüab luua massihävitusrelva. Usul on olnud väga suur mõju inimeste sotsiaalsele staatusele. USA-s on siiani kuulumine mingisse konfessiooni äärmiselt tähtis (just nimelt kuulumine, mitte tõsiusklik olemine). Kui ametlikus asjaajamises ei esitata kunagi küsimust inimese konfessionaalse kuuluvuse kohta (seda
peab seda vahetegemist väga oluliseks. Juhtide seas võiksime vahet teha ülemuste (managers) ja eestvedajate või liidrite (leaders) vahel. Muutuvas ja ebapüsivas olukorras, mis maailma ees ootab läheb vaja mitte mänedzere vaid liidreid, nn. tõelisi juhte. Liidrid suudavad enesele allutada ebapüsiva, voolava ja mitmetähendusliku keskkonna, mis mõnikord näib hauduvat meie vastu salaplaane ja mataks meid enese alla kui ülemused või mänedzerid oma alistumisega jätavad talle selle võimaluse. Juhtimise ja eestvedamise vahel on välja toodud terve rida põhimõttelisi erinevusi: - Ülemus käsutab, administreerib, liider teeb uuendusi. - Ülemus hoiab käigus, liider arendab. 243 Raidve, H. Rask, M. Töölepinguseadus. II raamat. Tallinn. Äripäev, lk. 81 244 Palga alammäära kehtestamine. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 . RTI, 28.12.2007, 71, 442
annaabi.ee 
