Sa küsisid minult, missugune on minu lemmikfilm. Juba mitu aasta jooksul olen filmi „Harry Potter“ vaadanud. See on minu lemmikfilm. Mulle meeldib kõige rohkem esimene osa, sest sellest algas minu tutvus võlurite ja nõidade maailmaga. Peategelane on Harry Potter. Tema sõbrad on Ron, Germiona, Fred, Dzinni, Nevil ja teised. Ma arvan, et Harry Potter on näide sellest, kuidas tavaline poiss sai võimaluse oma õnnetu saatuse muuta. Harry Potter on salanimi, aga tegelikult tema nimi on Daniel Radcliffe. Mulle väga meeldib see fantastiline film. Daniel Radcliffe osaleb filmides 12-aastaselt. Hiljuti saabus näitleja Moskvasse, et intervjuud anda. Ma vaatasin esimest korda seda filmi paar aastat tagasi kinos, hiljem otsustasin raamatu läbi lugeda. Harry Poter on tark, lahke, uudishimulik, aus, sõbralik, õiglane, arukas, edukas ja positiivne kangelane. Ta oskab lennata, loomadega rääkida ja maagiat kasutada
Selle funktsiooniks on aitamine muutustega kohaneda. Müüdid tekivad enamasti siis kui midagi on valesti, kusagil on tsükkel katkenud. Tänapäevases lääne ühiskonnas tähistab nimisõna klassi, traditsioonilises on iga nimisõna unikaalne. Keel on seal hoopis midagi muud, kuna maailmapilt on teine. Maailm ei ole stereotüüpide kogum, vaid kõik asjad on unikaalsed. Pärisnimesid on palju rohkem, samuti võib inimesel olla mitu pärisnime (nt sünninimi, initsiatsiooninimi, salanimi, pereliikmete ja sõprade jaoks nimi, võõraste jaoks jne). Nime teadmine annab objekti üle teatava võimu. Nimed kaitsevad omanikku ja näitavad tema sotsiaalset staatust. Traditsiooniline ühiskond lõpeb oma unikaalsuse kaotamisega - siis, kui tekib kultuurikontakt kellegagi, kes on KA inimesed. Muidu on lihtsalt arusaam, et meie oleme inimesed ja teised on teised (nemad ei ole unikaalsed). Positiivne projitseeritakse 'meile', negatiivne 'nendele'
Terminoloogia võib tekitada segadust. Vanaisanimi, isanimi, pärisnimi. Nimede liigitamisel saab jagada mehenimedeks ja naisenimedeks. Sellega koos käib nimede tekkimise viisi: tuletamise viisi. Sooga seoses kasutusel terminid: naisvaste (sõsarnimi -> nimekuju mis teeb mehenimest naisenime: Jakob Jakobiine). On ka vastupidi: meesvaste (Eva Evo). Olemas ka kahesoolisi nimesid, Eestis kõige tuntum (Virgo, Aasa, Maria). Pseudonüüm pseudos (vale) varjunimi, salanimi. Tavaliselt kirjanikunimed, kunstnikunimed (Mait Metsanurk, Lydia Koidula). Pseudonüüm võib olla ka sooliselt eksitav. Olemas ka krüptonüümid, mis on pseudonime vorm. Kodeeritud pseudonüüm. Osnap - Panso. Onu Thal Uno Laht. Osa nimesid nimetatakse deminutiivideks e meelitusnimed, hüüdnimed. Eestis deminutiive pole palju: Juhanist Juku. Päritolu järgi Eesti nimevara. - Omanimed algupära läänemeresoomest. Meelis, Lembitu
naine, kes õpetab teda iseseisvalt hakkama saama. Vanaema oli suguvõsa traditsioonide suur austaja, arvates, et kui teda enam ei ole, laguneb perekond seestpoolt ülemäärase lusti ja muretuse tõttu. Vanaema ei saanud läbi isaga, kuna ta polnud pooldanud, et tema tütar abielluks lihtlabase ehitajaga66.[Kirjanik kujutab sugestiivselt Dusani kujunemist: kuidas laps vaimustub algul akna, ukse jälgimisest, salapärasest nööbikarbist, avastab, et inimesel on veel salanimi (mida tarvitatakse teiste inimeste eest salaja)67, imestab pühapäevase esivanemate mälestamise/meeldetuletamise traditsiooni üle68, saab vanaemalt algteadmised saatana ja tema teatud vajalikkusegi kohta 69, kogeb vanaema tervise jätkuvat halvenemist ja hiljem surma70, avastab, et elu ei piirdu vaid koduga, võõrdudes hiljem oma maja täiskasvanutest, hakates üha enam jälgima inimesi tänaval71, arutleb, miks tantsijanna ilu tegi inimesed arutuks
sõaks valmis; oleks Liivimaa talurahvaga lugu niisama, siis ei kardaks meie midagi.» 160 Kuna munk kõeles, ei suutnud sepp silmi tema nält ara pö orata. Selle nä mehelik ilu, tuli, mis suurtes ja süavates silmades loitis, vali ja siiski pehme hä alekõa ning vaimustatud sõade vool hakkasid sepa selget mõstust joobnustama. Ta hakkas aru saama, kuidas see ainuke mees, kelle õget nime ega saatust keegi ei tundnud, kelle salanimi Tasuja aga igale eesti kõvale ammugi tuttav oli, keda nõaks, surnust tõsnud Kalevipojaks, püaks Jüiks, libahundiks, vä arjumalaks Ukuks peeti ja kelle nime ebausklik rahvas häa ajal appi hü udis -- kuidas see mees üsipäni paari aastaga tervet rahvast oma tahtmise jäele juhtida ja verisele mäsule äritada võs, ilma et keegi neist, kes teda tundsid, äa-andjaks oleks saanud. «Imeline mees!» üles sepp raskelt hingates, kui munk vaikis. «Mina ei ole ebausklik, aga
annaabi.ee 
