lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus ldeL. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud armeenia, inglise, soome ja vene kee. Kümmekond luulekogu täiskasvanutele · Lastejutustused · Luuleraamatud lastele · Õppekirjandus · Lastenäidendid ja muusikalilibretod. Laste luuleraamatud Sampo värviraamat (2002) Lepatriinu faksiga (2004) Väike jõulusoov(2004) Koer tunneb koera(2006) Lätikeelne jäätis(2006) Salajutt(2006) Sabaga päike(2007) Õhtuvalgus ÕHTU VALGUS PEHME, IMELINE. METSAD MEENUTAVAD OMA NIME. SAMBLA SEES ON LAPSESÄNGI SOOJUS SIIA, SIIA PÄIKE ÄSJA LOOJUS, SIIA VALGUS PÄEVAVALGUS MAHA MITTE SINNA MUSTA METSA TAHA. Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass" "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu" "Hunt ja seitse kitsetalle" "Luiged, mu vennad!" "Põhjaneitsi", "Nukitsamees" "Juku"
Mets vaese mehe kasukas. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Mis täna tehtud, see homme hooleta. Nagu ema, nõnda ka tütar. Naine mehe abi, mees naiste tugi. Nimi ei riku meest. Odav kala, lahja leem. Parem istu linaharja otsa kuikoduväime koha pääl. Pill tuleb pika ilu peale. Põllunägu näitab põllumehe tegu. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Salajutt läheb haisema. Sile kass, teravad küüned. Silm on hingepeegel. Silm on südame aken. Sõpra tuntakse hädas. KÕNEKÄÄNUD KOOS SELGITUSTEGA Kops läks üle maksa- VIHASTAS Ei näe sõrmegi suhu pista- ON VÄGA PIME Jänes on põues- KARDAB Ei lausu musta ega valget- ON VAIT Mängib esimest viiulit- ON LIIDER Leidis uue omaniku- VARASTATI On pigis- ON TÄRBAS OLUKORRAS Pühkis tolmu jalgelt- VÄGA LIHTSALT
· Kassileegu(1994) · Kõik on emadele kallid(1996) · Päkapiku pähklikott(1996) · Tubli lapse tunnikell(1996) · Küll on hea!(1998) · Marjajuur lume all(2000) · Tema amet(2001) · Kirjad jõuluvanale(2001) · Pururikas laps(2002) · Kõige ilusam ema(2002) · Sampo värviraamat(2002) · Lepatriinu faksiga(2004) · Väike jõulusoov(2004) · Koer tunneb koera(2006) · Lätikeelne jäätis(2006) · Salajutt(2006) · Sabaga päike(2007) Proosaraamatud: · Neitsi Maarja neli päeva(1980) · Poole koera(1980) · Kirju liblika suvi(1986) · Pille, Madis ja teised(1989) · Kartul, lehm ja kosmonaut(1986) · Kristiina, see keskmine(1989) -4- · Barbara ja suvekoerad(1992) · Vaesed jõulud, rikkad jõulud(1993) · Vampiir ja pioneer(1993) · Humanitaarmõrv Bestoonias(1993) · Barbara ja sügiskoerad(1994)
Aja jooksul on kasvanud luuletaja oskus lapsega kontakti luua mitmesuguste koomiliste aspektide kaudu. 1988. aastal ilmus ulatuslik luule valikkogu ,,Vana vahva lasteaed" Leelo Tungla uuema aja lasteluule raamatud on näiteks ,,Sabaga päike" (2007), ,,Lepatriinu faksiga" (2004, valikkogu), ,,Pururikas laps" ( 2002. a raamat, kus L. Tungal oli vaimustuses väikese tüdruku Kadi Li joonistustest, ning kirjutas neile juurde oma luuletekstid), ,,Salajutt" (2006), ,,Koer tunneb koera" (2006), ,,Tibu sünnipäevapidu" (2007), ,,Reks ja Tuks" (2007), ,,Piilu Peep ja pardimamma" (2007) Minule tundub, et äärmiselt palju uuema aja, väikelastele mõeldud, lasteluule raamatuid ongi Leelo Tunglalt ilmunud just 2005- 2007 aastal. Palju luuletusi on koertest, palju ka jõuluteemalisi ja päkapikkudest. Raamatud on väga lastepärased, rohkete illustratsioonidega. Illustratsioonide koha pealt on teinud palju koostööd oma keskmise tütre Kirkega.
· Kassileegu(1994) · Kõik on emadele kallid(1996) · Päkapiku pähklikott(1996) · Tubli lapse tunnikell(1996) · Küll on hea!(1998) · Marjajuur lume all(2000) · Tema amet(2001) · Kirjad jõuluvanale(2001) · Pururikas laps(2002) · Kõige ilusam ema(2002) · Sampo värviraamat(2002) · Lepatriinu faksiga(2004) · Väike jõulusoov(2004) · Koer tunneb koera(2006) · Lätikeelne jäätis(2006) · Salajutt(2006) · Sabaga päike(2007) 7 Proosaraamatud · Neitsi Maarja neli päeva(1980) · Poole koera(1980) · Kirju liblika suvi(1986) · Pille, Madis ja teised(1989) · Kartul, lehm ja kosmonaut(1986) · Kristiina, see keskmine(1989) · Barbara ja suvekoerad(1992) · Vaesed jõulud, rikkad jõulud(1993) · Vampiir ja pioneer(1993) · Humanitaarmõrv Bestoonias(1993) · Barbara ja sügiskoerad(1994)
12. jaanuarist 1902 hakkas ,,Teatajas" ilmuma ,,Mahtra sõda", mida Marie Under erutatult lugema asus. Marie Under sai tõuke kaugenemiseks baltisaksa mentaliteedist, mis saksa kooli kaudu mõneti oma jälgi oli jätnud. See oli esimene etapp tema kujunemises eesti luuletajaks. Kolm aastakümmet hiljem, kui Marie Under suure luuletajana oma 50. sünnipäeva tähistas, saatis siis juba surmavat haigust põdev Vilde talle tähendusrikka tervituse: ,,Sinu luule on hinge salajutt teisele mõistvale hingele, keda sa otsid, aga kunagi ei leia." Töö ,,Teataja" talituses osutus ootamatult lühikeseks. Marie Under abiellus 2. veebruaril 1902 raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Moskva lähistel asuv Kutsino. 19. sünnipäeval kirjutatud luuletus on dateeritud Moskvas. 11. septembril 1902 sündis tütar Dagmar. Abielu lahkhelilisus, tingitud erinevusest isiksustes, selgus peagi
Enn (parsilt maha tulles) ENN: Kas sa oled NIISUGUSEID näinud maa peal! Oh teie, viimased mutid! Ja see noor nõges ka nende liigis! Mis asi see oli, mis ta (vaatab ettevaatlikult ümber) sest – «PÖIDLARAIUMISEST» rääkis – ja «SELGEKSSAAMISEST»! Ja kubjas Aadu pidi midagi teadma? Vale! Nüüd on paar aastat läinud, kui mõni oleks näinud, oleks ammu lugu taga olnud. Aga see on ikka seesama pagana salajutt, millele otsa peale ei saa – ükski ei ütle lausa välja! (Kiristades.) Sina, seapõrsas! Ah teie arvate juba pulmad käes olevat, sest et kosilane kodu on! Siis ma küll peaksin päris tahmapea olema, kui ma selle vastu nõu ei leiaks! Oodake, oodake, ma tahan teile pulmi teha, mis teile meelde jäävad! situatsiooni- Vanameest ennast nüüd, enne kui jälle mõni
annaabi.ee 
