inimesed peaksid läbirääkimisi lühiajaliste indekseeritud palgalepingute üle. 2. Kui keskpank kindla rahakasvu reegli välja kuulutaks, oleks töökontaktid pikemad ja vähem indekseeritumad indekseeritumad. Kuna uusklassikalikud arvavad, et vaid ootamatud rahamuudatused võivad anda reaalset efekti,, siis näib,, et nad kaitsevad p poliitika salajasust. j · Samas hüplev rahakasv suurendab kindlusetust ja mõjutab ebasoodsalt majanduse efektiivsust. · Nagu N monetaristidki i idki on ratsionaalsete i l ootuste teoreetikud ik d tulised li d
7. Arhivaarid arvestavad nii teabele juurdepääsu kui salajasuse nõudeid ja tegutsevad vastavalt kehtivale seadusandlusele. Arhivaarid seisavad head selle eest, et nii organisatsioone kui ka üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasus, samuti rahvuslikud julgeolekuhuvid oleksid kaitstud, ilma et informatsiooni hävitataks, seda eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline. Nad austavad üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasust, olgu nad kas arhiivimoodustajad või arhivaalis käsitletavad isikud, eriti nende puhul, kellel ei olnud nende materjalide kasutamisel või eraldamisel sõnaõigust. 8. Arhivaarid pruugivad üldsuse usaldust ainult üldiseks hüvanguks ja hoiduvad ametiseisundi omaenda või teiste huvides kuritarvitamisest. Arhivaarid hoiduvad tegevustest, mis võiksid kahtluse alla seada nende professionaalse aususe, objektiivsuse ja erapooletuse
valimistulemuste põhjal. Erand:asendusliikme asumien Riigikogusse. 2.2.2.5 SALAJASED VALIMISED Valimised on salajased, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsja ühiskondliku ja riikliku surve eest. Üldpõhimõte: keegi ei tohi teada saada, kuidas konkreetne isik hääletas. Keelatud on ka valimistulemuste detailne avaldamine valimiskomisjonide kaupa. Salajane hääletamine kaitseb ka hääletamisest osavõtnute salajasust. 2.2.2.6 PROPORTSIONAALSED VALIMISED Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja. PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on
saa normaalselt tegutseda. Kui on teisi poliitilisi parteisid peale võimuloleva, siis püütakse need alla suruda. Ida-Saksa autoritaarse reþiimi puhul püüti silmakirjaks jätta mitmeparteisüsteemi muljet, kuid teised väikeparteid ei erinenud praktiliselt millegi poolest kommunistlikust parteist. Kui korraldatakse valimisi/referendumeid, siis toimuvad need võimude kontrolli ja surve all. Valimiste salajasust faktiliselt ei tagata ja isikutel puudub reaalne võimalus mõjutada saadikukandidaatide ülesseadmist. Taolises olukorras moodustatud parlament on parlamendina lihtsalt fiktiivne. Tegelikult on ta täielikult allutatud täitevvõimule ja ühiskonnas domineerivaks ongi täitevvõim. Dem õigusi ja vabadusi praktikas ei tunnustata või on nende kasutamine väga piiratud (sõnavabadus, ühinguvabadus - E 1934-38)
annaabi.ee 
