ühes Bertrani kindluslossis. Mitte kõik, mida Bertrani kohta räägitakse, ei olnud täpne ja õiglane, kuid tema maine luuletajana oli kindel ja püsivm koguni Danteni välja, kes kaks sajandit hiljem paigutas Bertrani maharaiutud peaga põrgusse selle eest, et oma eluajal oli ta lõhkunud sugulus- ja sõprussidemeid. Trubaduuride luule ja elulookirjeldused on meie ajani säilitanud kunstistiilide mitmekesisuse. Luule avas tee edasiseks arenguks: tee armastuse kaudu maailma saladusteni, mille käis läbi Dante. Need on küll juba teised ajastud, kuid ometi on nad seotud kultuurimälus inimestega, kelle avastused muutsid luulet ja kinkisid sellele igavese teema armastuse.
kogunenud palju pealtvaatajaid. Kuid sellel võistlus päeval juhtus olema kolm surnut.Üks surnutest oli ka dzoki Huw Walker, kes pidi just rajale minema aga ei ilmunud kohale, kuina keegi olid ta parklas maha lasknud. See tundus Sid Halley´le see liiga kahtlane ja asus asja oma käeliselt uurima. Muidugi ei saanud see kerge olema kuna oli palju isikuid kes hakkasid uurimist segama, segajateks olid ka need kes tegelikusl ei olnud otseselt mõrvaga seotud. Kuna kardeti et Sid jõuab ka nede saladusteni. Ja hakati Sidi ja tema naist Marinat hoiatama kuna ta ikka tagasi ei tõmmanud, ega lõpetanud uurimist hakkati juba neid terroriseerima. Ta uuris ka selle välja kes selle taga oli, kuid tuli välja et see polnudgi tegelik mõrvar. Sid´l oli ka kahtlus aluseid kellel olek isegi ka mõrvaks motiiv olemas aga mõnel suurem-ja mõne väiksem motiiv. Üks kahtlus alustest oli ka Bill Barton, kuna Huw oli mehkendanud ta naisega
sarnased meeleolud valitsesid ka Ristikivi elus. Päritolu on nii Faberile kui Ristikivile olulised. Erinevus seisneb selles, et Faber ei saa kunagi oma päritolu kunagi täpselt teada, kuid Ristikivi elab pagulasena, peab enda põlvnemist väga tähtsaks, kuid on sunnitud oma juurtest kaugel olema. Faber ja niisamuti Ristikivi olid teadmiste ja euroopliku hariduse huvilised - seda juba väga varajases eas. Faber rändas mööda Euroopat ringi, et end harida, jõuda looduse ja inimkeha saladusteni, ta uskus elumääratust saatuse poolt ta oli üksik, ta pühendus maailma tundmaõppimisele. Sarnaselt romaanikangelasele reisis ka Ristikivi ääretult palju, et põgeneda iseenda süngetest meeleoludest, üksindusest. Ristikivi fataalsus seisnes kirjandusse pühendumises. Romaanis jõuab Johannes Faber järeldusele, et rahvuste ja riikide lepitamine ning ühendamine on võimatu see mõte ühtib Ristikivi uskumusega.
Poeetiline muusika Muusika kuulamine heliteose enda pärast, vaikides, oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses publikule uus ja harjumatu. Seni oli olnud muusika seltsielu või igapäevaelu osa, mille vältel võis ka süüa või jutelda, või ise kaasa musitseerida. Eriti harjumatu oli süvenenult kuulata instrumentaalmuusikat. 19. sajandi alguses hakkasid romantikud (kirjanikud, filosoofid) ülistama muusikat just selle abstraktsuse tõttu: ,,Muusika suudab tungida universumi saladusteni." Mitteprogrammiline instrumentaalmuusika asetati kõrgeimale astmele, sest on ,,puhas" ehk absoluutne muusika. Muusikateos oli nüüd kui kunstiteos, selle nautimine ei olnud enam küllaldane, muusikat pidi ka mõistma. Selleks tuli teoseisse süveneda; veelgi parem, kui kuulaja tundis ka autori elulugu ja tõekspidamisi ning mõistis, miks ja kuidas teos on komponeeritud. Kuulamise lihtsustamiseks andis publik 18
annaabi.ee 
