Salaaed See raamat räägib sellest, kuidas üks inimene muutuda võib. Mary on tüdruk, kes elab Indias ja on harjunud kõike saama. Söör Craven on Mary küürakas onu. Mrs Medlock on tema hoidja. Martha oli kena teenija ja Dickon tema vend ning Susan Martha ja Dickoni ema. Haige Colin on söör Craveni laps. Mary vanemad surid katku ja inetu Mary saadeti Inglismaale tema onu juurde. Talle tehti kõik ette ja taha ära Indias ja nüüd pidi ta neid Inglismaal ise õppima tegema. Ta pidi endaga ise hakkama saam. Martha rääkis loodusest ja oma perest ning lõpuks läkski Mary välja õue. Ta tahtis näha kas see on kõik nii imeline nagu Martha rääkis. Ta hakkaski õues käima ning ta läks ilusaks ja kõhnast lapsest sai ilus parajalt priske tütarlaps. Martha oli talle ka rääkinud salaaiast. Mary tahtis selle üles leida. Ja ükskord ta leidiski selle. Ta veetis oma päevad seal ega rääkinud sellest kellegile...
Eepos on ulatuslik jutustav värsstoes, mis totub müütidele ja kagelaslugudele. Eepos on värsivormis, kordused, anonüümne, mitmeplaaniline. Ümberjutustus on proosa, lihtustatud keeles, keskendub olulisele, lühendatud, vähe detaile, kindel autor. 3. Missugustest eepostest on eesti keeles ilmunud ümberjutustused? Kuningas Arthuri lood, pdüsseia, Ilias, piiblilood Teema ,,Saksa ja inglise lastekirjanduse klassika" 4. Burnett ,,Salaaed" kolm olulisemat tegelast: nimed, iseloom, nende muutusmised ja muutumiste põhjused, tegelaste omavahelised suhted; teose pealkirja tähendus. Mary - orvuks jäänud laps, kes tuleb Indiast; Pahur, kole, tige, nõudlik, isekas. ära hellitatud laps, ilma sõpradeta, keda keegi ei armasta muutub lahkeks, toredaks tüdrukuks, kellel on palju sõpru. Samuti hakkab ta huvi tundma ümbritseva vastu. Raamatu alguses on
Selle ümbermõõt on defineeritud harilikult pooleldi suletud jalutustee kaudu. Selle tavaliselt täisnurkse hoovi keskne ruum sisaldab sageli neljast osast koosnevat aeda (quadripartite) purskkaevuga jalgteede ristumise kohal. genius loci (< ld.) "paiga vaim" (ingl. spirit of the place või genius of the place). Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. giardino segreto (< it.) salaaed e intiimaed, muust aiaosast müüriga eraldatud. Renessansiaedades levinud. giochi d'acqua (it.) tehniliselt keerukas vee- element itaalia renessanssaias, mis lõbustas pealtvaatajaid oma üllatavate helide, efektide ja juhtumitega. gootika e gooti stiil; romaani stiilile järgnenud stiiliperiood keskajal, kujunes 12. saj Põhja-Prantsusmaal, levis kogu Lääne-Euroopas, asendus 15. saj aegamööda renessanss-stiiliga
Seksuaalset käitumist ja erootilisi fantaasiaid uurinud psühhiaater Robert Stolleri sõnul on fetisid meeste jaoks norm,aga naistele siiski mitte.See ei tähenda aga sugugi seda,et ka naistel ei võiks 7 fetiseid olla.Need lihtsalt pole naistele nii tähtsad kui meestele.Friday andmetel esinevad fetisid naiste erootilistes fantaasiates suhteliselt harva. Friday raamatus ,,Salaaed" esineb naine,kes erutub mõttest,et näeb kedagi tahtmatult urineerimas. Levinumad naiste fetisid on siiski mundris mees,kingad,nahkrõivad,aluspesu,kummirõivad, Karusnahad,kindad ja tätoveeringud.Fetisiks võib olla ka mõni kehaosa,nagu tuharad,kõht,reied või karvane rind. Unistused,unelmad ja fantaasiad Unistused, unelmad ja fantaasiad on iga inimese kõige isiklikum, kõige jagamatum pärusmaa. Viimane kui üks meist on vahel unistanud
Pamela Travers "Mary Poppins", "Mary Poppins tuleb tagasi", "Mary Poppins avab ukse", "Mary Poppins pargis", "Mary Poppins köögis", "Mary Poppins Kirsipuu teel". J. R. Tolkien "Kääbik", "Sõrmuste isand" Aleksander Milne "Karupoeg Puhh" James Barrie "Peeter Paan" Hugh Lofting "Doctor Dolittle" Oscar Wilde "Õnnelik Prints" "Granaatõuntest maja" Mark Twain "Tom Sawyer" Rudyard Kipling "Dzungliraamat" L. Frank Baum "Võlur Oz" Frances Hodgson Burnett "Salaaed" Anna Sewell "Must iludus" Robert Lewis Stevenson "Aaretesaar" , ("Dr. Jekylli ja Mr. Hyde'i kummaline juhtum") Beatrix Potter "Lugu Peeter Pikk-kõrvast" Lucy Maud Montgomery "Roheliste viilkatuste Anne" 12. Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16.-17.saj. * Aabitsaraamatud, esimene 1531.a. Nürnbergis 2.nn lendlehed omapärane nähtus saksa lastekirjanduses proosa või luulevormis lehed propageerisid kasvatusideesid
J. R. Tolkien “Kääbik”, “Sõrmuste isand”; “Leht ja puu” Aleksander Milne “Karupoeg Puhh” 6 James Barrie “Peeter Paan” Hugh Lofting “Doctor Dolittle” Oscar Wilde “Õnnelik Prints” “Granaatõuntest maja” M. Twain “Tom Sawyer” Rudyard Kipling “Džungliraamat” L. Frank Baum “Võlur Oz” Frances Hodgson Burnett “Salaaed” Anna Sewell “Must iludus” Robert Lewis Stevenson “Aaretesaar” , (“Dr. Jekylli ja Mr. Hyde’i kummaline juhtum”) Beatrix Potter “Lugu Peeter Pikk-kõrvast” Lucy Maud Montgomery “Roheliste viilkatuste Anne” 12. Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16-17 saj. 13. Tooge näieid absurdihuumori ja kaasaja satiirilise peegelduse kohta L. Carrolli lasteraamatus Alice imedemaal.
Peenardel kasvasid - enamasti segamini (et kogu aeg midagi õitseks) lilled, ravim- ja vürtstaimed. Peenarde kuju varieerus. Keskpunkti võis rõhutada purskkaevu, paviljoniga, skulptuuriga. Lilleaeda võis istutada ka üksikuid viljapuid - peenarde keskele või nurkadesse. Kui selline "rohuaed" asus peahoone vahetus läheduses ja oli kõrge piirdega ümbritsetud, kutsuti seda giardino segreto'ks (private garden ehk salaaed). See sai Itaalia renessanssaedade lahutamatuks osaks ning sageli novellide kirjeldatud sündmuste tegevuspaigaks. Lille- ja rohuaed võis sisaldada ka köögivilju; põhiliselt aga vürts- ja ravimtaimi nagu: rosmariin, majoraan, tüümian, iisop, lavendel, koirohi, Artemisia abrotanum, oregaano, münt, salvei. Kannike, nurmenukk, rukkilill, Aquilegia, alpikann, tokkroos, saialill, malva, kukekannus, roosid, liiliad, iiris, hüatsint, tulbid, nartsissid, ülane, maikelluke, moonid, krookus.
annaabi.ee 
