inimeste käsutuses. · Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat) - Imbi ja Ärni madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned Mõisaisandad otseselt tegelastena ei esine, neist saab aimu ainult teiste tegelaste juttude
Rehepapp aga andis inimestele vere asemel kolm sõstart vere asemel, millega inimesed Vanapagana üle kavaldasid. Edasi räägib teos armastusest ning ka ahnusest. Lõpuks lõpeb see raamat sellega, et üks tüdruk Liina tahtis end tappa, sest tema armastatu tapeti Vanapagana poolt ning Jaan sai endale suure jõu ja peksis oma peremehe läbi ningi vägistas Luise ära. Andrus Kivrähk jutustab teoses rehepappide ajast ehk eestlastest, kes elavad külades, söövad leiba ning kummardavad saksu. Kivirähk näitab milline on kohanenud rahva saatus. Neist on saanud Muna Otid ja rehepapid, vargad ja valetajad. Teisalt on see juba eestlasele palju lähem inimtõug. Vähesed samastavad ennast Leemetiga. Paljud rehepapiga. Ja mõned salaja ka Muna Otiga. 6 Kokkuvõte Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, ta on kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele-ja filmitekste
preili, kelle sinistes silmades praegu elav rõõm läikis, puhas rõõm kullaga segatud rohelises särava looduse ja imeselge, karastava õhu üle. Kohe nende kännul ratsutasid rüütel Kuuno ja junkur Oodo juttu puhudes, kuid selle vahega, et . Oodo kõigest südamest tänast jahiplaani arutas, kuna rüütel Kuuno, kõiki Oodo arutusi tingimata õigeks kiites, salamahti teist jaluplaani haudus -- jahiks ilusa Emiilia südamele. Peale nende tuli veel palju suuremaid ja vähemaid saksu, kõik rikkalikult. riides ja uhkete hobuste seljas. Kõige viimaks tulid kannupoisid ja sulased 49 jahikoerte ja jahikullidega, jämedattias riides, jämedamate hobuste ja jämedama kõnega kui eelsõitjad. Lühikese aja pärast jõudis jahirong lagedale platsile, kust jaht pidi algama. Talupojad, kes metsloomade peidukoht! olid otsinud, andsid oma leidudest aru, rüütel Kojjrad manitses jahisõpru võimalikult kokku hoidma, koerad lasu lahti ja seltskond pudenes salgakaupa laiali
varandust, mida tal küll vaja ei lähe, kuid see ei tähenda. See on see tüüp, kes laseb kratil kogu aeg juurde varastada. Muna Ott üks legendaarseim tegelane sellest tekstis. Igas situatsioonis toime tulev tegelane. Üks kohandumise esindajaid. Ta saab kõigiga, nii peremehe kui valitsejaga, hästi läbi. Rahvuslased Räägu Rein ja mõisas toapoisina töötav Ints sellist tüüpi rahvuslased, kes põhimõtteliselt ei salli mingeid saksu, ka neid eetlasi, kes sakste heaks töötavad. Neil on mingid utoopilised arusaamad sellest, mis on eestlaste ajalooline järjepidevus. Õuna Endel ropendaja tüüp. Väikese sõnavaraga tegude inimene. Kupja Hans tundlik, unistav tüüp. Koera Kaarel sulane. Teda iseloomustavad lollus, naiivsus, igalt poolt kõrvale hiilimene. Instinktide inimene. Imbi ja Ärni esindavad küla madalamat kihistust, keda kujutatakse äärmiselt väiklaste ja ahnete tüüpidena. Soovivad kõike
" Vihm jäi täiesti üle. Ainult laudseina taga aias krabises alles puielt sadada, kui tuli tuulepuhang. Sealtpoolt hakkas ka uuesti hüüdja hääl kostma. ,,Ema," ütles neiu tõustes ja näidates magavale lapsele lisas juurde: ,,Mis ma temaga teen? Ema süles jääb ta ka alati müristamise ja välguga magama." ,,Mina võiksin ta koju tuua, aga ma ei pääse ju kustki läbi," arvas Indrek. ,,Küllap me läbi pääseme," vastas neiu, ,,lauad võib eest ära lükata. Ja meie saksu pole kodus ka, kõik suvitamas, nii et võib küll." Nõnda pugeski Indrek, magav laps süles, neiu tehtud august läbi, et mööda tilknevate õunapuude alust maja juurde minna, aga kui lapse paljastele säärtele langesid mõned külmad veepiisad, ärkas ta üles. ,,Kus ma olen?" küsis Tiina silmi avades. ,,Pika süles," naeratas Indrek talle vastu. ,,Enam ei mürista?" ,,Ei mürista ega löö välku ja nüüd läheme koju." ,,Olge head, siit alla," ütles neiu, kes ees kõndis
annaabi.ee 
