*Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864) *Sakala (1878) ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas) *oli Peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja *tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874) *oli sakslasti vastane *1881 sai temast EKS president *1882 suri Kurgjal *Jakob Hurt *sündis 1839 Põlvamaal *õppis TÜ usuteaduskonnas ja Helsingi ülikoolis filoloogiat *alustas rahvaluule kogumist (1860) *1863 alustas Aleksandrikooli liikumist *oli sügavalt usklik *oli Hellenurmes koduõpetaja *1870 pidas kõne vaimusuurusest *1871 sai temast Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president *1872 sai temast Otepää kirikuõpetaja
vastupanuliikumine Relvastatud vastupanu Põrandaalused raamaturühmad muutus taas avalikuks SIDE LÄÄNEGA nad kasutasid väliseid raadiojaamasid, soome televisiooni saateid jälgisid, turistide vahendusel ja tänu hipide liikumistele. Eesti muutus omamoodi ka Nõukogude lääneks, kuna seal hakati supermarketeid ehitama.Venemaalt voolas rahvast sisse ja nad tahtis Eesti täiesti endale saada ja sellega suurenes ka rahvaarv. Oli ka Eestis Rootslasi, Soomlasi ja Sakslasti, aga pärast nad põgenesid ikkagi oma maale tagasi nii paljud kui said. KULTUUR Olid eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks prooviti avalikult hävitada ellnevat kultuuripärandit. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti vaid üksikud aastakäigud. Tsensuur oli ühiskonnas koguaeg olemas. Selle tagamisel etendasid rolli ka julgeolekuorganid.
Sellega õnnestuski neil linnus vallutada. Tartu langemisega oli kogu Eesti mandriosa sattunud võõraste valitsejate võimu alla. Vabana püsis esialgu vaid Saaremaa. 1227. aasta jaanuaris, kui meri oli tugevalt jääs, kogusid sakslased suure väe. Pärnu jõe suudmest liiguti edasi mööda merejääd. Kuna jää olnud väga libe, siis jõuti alles üheksandal päeval Muhu linnuse alla. Nähes nii suurt väge, pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta. Suurem osa sakslasti sellega ei nõustunud ja nõnda asuti linnust piirama. Muhulased võitlesid vapralt ja alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud. Edasi liikus vaenuvägi Valjala alla, kus olnud Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Hinnates kainelt kujunenud olukorda, eriti asjaolu, et linnus oli piisavalt rahvast täis ning polnud kaitset kivide ja ammuküttide noolte eest, otsustasid saarlased sõlmida rahu.
Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma Moska poole, Süd pidi vallutama Ukraina koos Sm-ga alustas NSVL vastu sõda Rum, liitusid It, Soome, Slovakkia, Ung. Soomlaste jaoks Jätkusõda Sm 153 diviisi + 29 ja NSVL-l 178 esialgu Hitleri plaanide kohaselt: piirilähedased lennuväed purustati, Luftwaffe ülemvõim õhus, Punaarmee piirati ümber, paljud punaarmeelased andsid end vangi Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasti vastu vabastajatena 1941. sügis – Sm vallutanud Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukr-st Punaarmeel tohutud kaotused, vangi langes 3,5 mln näis, et Barbarossa plaan edeneb, otsustaval hetkel aga lõi Hitler kõhklema--->Moskva ründamise asemel suunas väed Kiievile, kus hävitati NSVL väed, alles seejärel Moskvale, selle jaoks aga toodi osa vägesid Leningradi juurest ära--->Punaarmee peatas pealetungi Leningradi all
Theoderich. Randunud vägi, kus arvuliselt olid ülekaalus arvatavasti sakslased, võttis aset tollal veel Lindanisaks nimetatud Tallinna Toompeal. Henriku sõnul lammutasid taanlased vana linnuse ja hakkasid uut ehitama. Eestlased valmistusid kiiresti vastupanuks. Kolme päeva pärast (15. juuni) tungisid eestlased viiest suunast taanlastele kallale ja viimastele ootamatule algas lahing. 17 Lahingu alguses tapsid eestlased palju sakslasti, ka Theoderichi, nad lõid kõikjal vastase taganema. Vürst Vitslav asus oma slaavlastega orus Toompea merepoolsel nõlval ja algul lahingust osa ei võtnud. Nähes eestlasi lähenemas, astus ta neile vastu ja lõi eestlased tagasi. Teised eestlased, kes jälitasid taanlasi, katkestasid seda nähes taanlaste tagaajamise ja jäid seisma. Nüüd koondusid taanlased ja sakslased uuesti, astusid jälle eestlaste vastu võitlusse ja saavutasid lõpuks edu. Taanlased, sakslased ja
annaabi.ee 
