hakkas nõrgenema, liikumine toimus peamiselt linnades. Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguse ühiskondlikus elus. Rahvuluse juhid ostsid ajalehe ,,Postimees". Tallinna radikaalide ajaleht oli ,,Teataja", mille eesotas oli Konstantin Päts, eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine majandusest ja poliitikast ning nendes edu saavutamine. Tartu liberaalide ajaleht oli ,,Postimees", mille eestvedaja oli Jaan Tõnisson, eesmärk oli astuda vastu venestumisele ja saksastumisele ning arendada rahvuslikku eneseteadust ja eesti keele arendamist, nõuti eesti keelset kooliharidust. Rahvuslikke sotsiaaldemokraatide ajalehte oli ,,Uudised", eestvedaja oli Peeter Speeke, eesmärk oli, et riigikord peaks olema demokraatlik vabariik, kus kehtiksid kodanikuvabadused. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated? Tartu liberaalid eitasid klassivõitkust, Tallinna radikaalid ei eitanud. Tartu liberaalid rõhutasid
Konservatiivsed- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud(keda huvitas vanakord) Liberaalid- peamiselt eestlased natuke ka baltisakslasi ja vene kodanlased Revolutsionäär(sotsiaaldemok.)- töölised(tsaari isevalitsemise kukutamine · Juhtivad poliitikud olid Jaan Tõnisson(1868-1941?) TÜ, kõrgharidus ,,Postimees"(seadis omale esikohale rahvusliku eneseteadmise arendamise ja astus välja venestumisele ja saksastumisele)Astus välja baltisakslaste vastu nõudes eestlastele sel üha õiglust. · Konstatin Päts (1874-1956) TÜ Kõrgharidus, "Teataja" .Tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Saavutas võidu 1904 linnavolikogu valimistel. Võitis eesti vene valimis blokki. Revolutsioon · Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused. Venemaa kaotus Jaapanile kiirendas revolutsiooni.
'olukord ei parane, kui me seda enda kätte ei võta' tippaktsioon jõuab kätte 1881 valitakse saatkond eestlasi, kes sõitsid Venemaale ja said audientsi, mis oli tol ajal kuuldamatu. Baltisakslased sellest väga nördinud, nende enesekindluse aluseks balti erikord. Kuid nüüd hakkavad ka eestlased hüvesid tahtma. Rahvusliikumine hakkab omandama järjest enam poliitilist värvingut. 1870 alustas tegevus ka Eesti Üliõpilaste Selts, murranguline kuna sellega seoses tehakse lõpp saksastumisele. Enne kogu teaduse keel saksa keel. Väärtustasid Kalevipoega. Hakati korraldama Kalevipoeja õhtuid 70ndatel. Räägiti varem saksa keeles, kuid nüüd mingi eesti keelele üle. Talurahvas vene keelt üldse ei rääkinud, saksa keelt teati rohkem. Peamine siiski eesti keel lugemine, kirjutamine, usuõpetus jms. Küla esimesed haritlased olid vallakirjutajad ja kirikuõpetajad. RAHVUSLIK LIIKUMINE HAKKAB PEALE 1864ndast aastast palvekirjade liikumisega. Seal oli
Ideed pole täiel määral teostunud, Venemaalt pärit sekkumiste tõttu. Samarin jääb Vene rassi ideed jälgima. Teos löövas stiilis, halvustav venelaste suhtes. Vene kavatsuste ja suutmiste vahel on vahe suurim. On võimetud korralikult oma majas korda sisse panema, tahtis seda viia sinna, kus saadakse ilma nendeta hakkama. Autor lahkus, sellega tipnes pressisõda. Schirreni suhtumine eestlaste-lätlaste suhtes alahindav ja üleolev, parim, mida teha aidata kaasa saksastumisele, osa saamaks nende kultuurist. Schirren 1863 pidas kõne, milles märkis estofiili tegevusena mitteolulisust ja valeks, et kirjutab neile parem saksa keele õpik ja garanteerida, et saaks paremini saksastatud. Õpetatud Eesti Seltsi esimehena pidas selle kõne. Liivimaa maapäeva algul jutulus, et eestlased-lätlased kiiremini Saksa poole üle tormata. Seda pidasid slavofiilid riigivastaseks. Schirren kui baltisaksa ideoloog, eesti-läti vaenlasena kujutatud. ,,Antwort..
annaabi.ee 
