(3x) Ajaloo jooksul mitmeid kordi ohustatud muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste arvukus langenud poole võrra (180 000-lt alla 100 000) pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 00-ni) põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 inimeseni) pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade elanikke, kes sulandusid juba paari põlvkonnaga talupoeglik elulaad (sunnismaisus ei pääsenud linna saksastuma) soodustas keele põlvkondlikku edasikannet 8. Missugused demograafilised protsessid võivad tekitada arvestatava ohu eesti keelele? Rahvaarvu vähenemine, massiline väljaränne või ka muulaste sisseränne 9. Missugused keele ja kultuuri arendusvaldkonnad on olulised keele jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt? Miks? Esita konkreetseid näiteid. 1. 2. 3. 4. 5. 6.
(3x) Ajaloo jooksul mitmeid kordi ohustatud muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste arvukus langenud poole võrra (180 000-lt alla 100 000) pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 00-ni) põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 inimeseni) pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade elanikke, kes sulandusid juba paari põlvkonnaga talupoeglik elulaad (sunnismaisus ei pääsenud linna saksastuma) soodustas keele põlvkondlikku edasikannet 8. Missugused demograafilised protsessid võivad tekitada arvestatava ohu eesti keelele? Rahvaarvu vähenemine, massiline väljaränne või ka muulaste sisseränne 9. Missugused keele ja kultuuri arendusvaldkonnad on olulised keele jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt? Miks? Esita konkreetseid näiteid. 1. 2. 3. 4. 5. 6.
· Ajaloo jooksul mitmeid kordi ohustatud muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste arvukus langenud poole võrra (180 000-lt alla 100 000) pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 00-ni) põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 inimeseni) · pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade elanikke, kes sulandusid juba paari põlvkonnaga · talupoeglik elulaad (sunnismaisus ei pääsenud linna saksastuma) soodustas keele põlvkondlikku edasikannet Jätkusuutlikkus praegu · põlvkondlikult jätkusuutlik · otsest ohtu hääbumisele pole · samas, keele- ja kultuurikeskkond väike suuremad katastroofid (sõda, loodus-, maj katastroof) nõrgendavad kui lahkub 20% e. k kõnelejaskonnast kui saabub 20% muukeelseid · äärmuslikud arengud pole välistatud · parim kaitse võimalikult suur kõnelejaskond ei tekita paarikümne aastaga
Ettevalmistuste käigus muutus tema seisukoht korraldatava peo suhtes. Põhjus ideoloogilis- poliitiline. Ta oli ühel meelel vene ajakirjandusega, mis arvustas Baltimaade olusid ja laitis maha talupoegade ilma maata jätmise tähtpäeva piduliku tähistamise. Tartu mehed eesotsas Jannseniga eelistasid aga koostada peo kava enamjaolt saksapärasest repertuaarist(mis oli muidugi baltisakslastele väga meeltmööda, et mõjutada matsirahvast saksastuma). Jannsen toetus peo toimumise heaks baltisakslastele, Jakobson koos J.Köleriga Peterburist nimetasid laulupidu kui baltisakslaste propaganda-ettevõtet. Ometi tunnistas Jakobson hiljem laulupeo suurt mõju eesti rahvale ja tähtsat osa järgnevate aastate edus. Peo nn. peaprooviks oli ,,priiusepäeva" tähistamine tema õigel päeval, s.o.26.märtsil. Sellele päevale pööras eriti suurt tähelepanu saksa ajaleht ,,Neue Dörptsche Zeitung"(millele seisis lähedal Willigerode)
Loodi Eesti Päästekomitee (Päts, Vilms, Konik), mis valmistus Eesti riigi väljakuulutamiseks. 23.2. kuulutati Pärnus välja iseseisvus, samal päeval toimus Keila lahing, kust sai alguse Punaarmee. 24.2. 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Mood ajutine valitsus (pm K. Päts). Järgmisel päeval okupeerisid sakslased Eesti (25.2. - 11.11.). Reaalselt tekkis iseseisvus hiljem ainult Saksa okupatsiooni alal. Okupatsioon oli jäiga terrorireziimiga Saksa valitsus. Eesti hakati pol saksastuma tekkis idee Balti hertsoriigi loomiseks (Eesti, Läti ja Kuramaa), mis lõpuks loodigi koos valitsusega. Ning hakati mood hertsogiriigi relvajõude. Lõplik eesmärk oli riigi liitmine Saksamaaga. Käis vägivaldne saksastumine, toimusid pidevad rekvireerimised. Päts viidi Preisimaale vangilaagrisse. Vabadussõda on ainuke sõda, mida Eesti on pidanud. Vabadussõda oli koalitsioonisõda. Vabadussõda on osa Vene kodusõjast. Samamoodi käis Eestis kodusõda. 3
¤ 1870. a-tel jõudis rahvuslik liikumine uude faasi, mil üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone ¤ liikumise liidriteks kujunesid J. V. Jannseni kõrval veel J. Hurt ja C. R. Jakobson. JAKOB HURT (1839-1907) – on lõpetanud TÜ usuteaduskonna ning töötas Otepääl kirikuõpetajana ¤ oli kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas ¤ rõhutas eriti hariduse tähtsust ja manitses eesti haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks ja mitte saksastuma ¤ sõnastas nn eesti rahva usutunnistuse, et kui me ei saa suureks arvult, siis saagem suureks vaimult ¤ Hurda teeneks on rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine ¤ Hurda ajalookäsitlus püsib tänaseni, nimelt tõestas just tema esmakordselt, et baltisakslased on kolonistid ja nende võim pole legitiimne (seaduslik). CARL ROBERT JAKOBSON (1841-1882) – lõpetas J. Cimze seminari Valgas ning sooritanud ülemkooliõpetaja eksami
paljudesse kavadesse rahvusliku liikumise osas. 3) Tartu. Paljuski seotud ülikooliga ja ülikoolis aina enam õppivate eesti soost üliõpilastega, kes esialgu leiavadki väljundi eesti elus (küll saksa keeles) osaleda läbi ÕESi. Ehhki ÕESi kohta on selgelt öeldud, et seltskond oli maailmavaateliselt lõhenenud, kuid eesti haritlaste tuumikgrupp oli seal olemas. Kui Karl Schirren rääkis, et eestlased peaks saksastuma, siis põtkiti sellele kindlalt vastu, kuid saksa keeles. 4) Viljandimaa. Ärksamad talupojad. Kaks eriti aktiivset kihelkonda on Paistu ja Tarvastu. Nendes on grupp aktiivsemaid ja end paljuski majanduslikult kindlustanud talupoegi. Püütakse midagi muuta agraarseaduse osas ja eesti asja ajamises. Talupoegadega on ka tihedalt seotud antud piirkondade koolmeistrid. On ka teatavad liidrid: Holstre ja Pulleritsu koolmeister Jaan Adamson
annaabi.ee 
