kaitsest läbi tungida, edu ei toonud see lahing kummalegi poolele (1,3 miljonit hukkunut) · Cambrai lahing 1917 sakslastele korraldati paanika/üllatus, sest inglased jätsid ära algse suurtüki rünnaku ja ründasid esimestena tankidega, seejärel tulistati suurtükkidest, inglased ei kasutanud üllatust ära ja sakslastel õnnestus pealetung peatada · Caporetto lahing 1917 Itaalia pealetung Austria-Ungari vägedele, mille saksased ja austria- ungarlased segamini lõid ja Itaalia kaitse kokku kukutasid, tänu inglaste ja prantslaste kiirele tegutsemisele suudeti kaitse siiski taastada Sõda merel: · Inglismaa blokeeris Saksamaad · Saksamaa üritsa ära hävitada inglaste kaubateid · Hakati kasutama allveelaevu · Saksamaa alustas 1915. aastal allveesõda · Meri Suurbritannia ümber kuulutati sõjatsooniks, kus sakslased lasid põhja kõik laevad · 1915
Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased ja sakslased oleksid pidanud koos itta taanduvaid enamlasi jälitama, kuid omavaheline vihavaen osutus tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud, lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama. Tänu sellele aeti saksased koguni Riia alusest kaitseliinist läbi, mille peale 3. juulil kirjutati alla vaherahule Landerwehr saadeti enamlastele vastu ning sakslased pidid Lätist lahkuma. Jaan Tõnisson (1868-1941) Sündis Viljandimaa taluniku peres. Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle
Avamerelaevastikuga. Scheer arvas, et admiral Beatty üksus põgeneb ning kõik läheb plaanipäraselt. Britid ega saksased ei teadnud puudulike luureandmete tõttu, et nii Suur Laevastik, kui ka Avamerelaevastik sõitsid üksteise suunas.10 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/24/Jutland_battlecruiser_action.png (08.12.12) 9
Emotsionaalne sisu : arusaamine, et teine inimene meeldib. Suhtlemisoskus- situatsiooni tõlgendada ja vastavalt sellele nii verbaalseid kui mitteverbaalseid oskusi kasutada. Reaktviised rahvad peavad tähtsaks viisakust ja aupaklikkust, kuulavad vaikselt ja rahulikult ning reageerivad ettevaatlikult nt hiinlased, jaapanlased, soomlased. Lineaaraktiivsed planeerivad, koostavad ajakavasid, organiseerivad, teevad ainult ühte asja korraga, nt saksased, sveitslased. Multiaktiivsed on elavaloomulised, jutukad rahvad teevad mitut asja korraga, ei planeeri oma prioriteete vastavalt ajavakavale , bt ilaallased, araablased. MIDA ANTAKSE EDASI? (mitte lingvistilised teateid) 1. Hoiakud, arvamused 2.tundeid, emotsioone 3. Interaktsiooni ja suhete iseloomu 4. Sotsiaalne asend gruppis. FUNKTSIOONID: 1)Asendab verbaalseid teated 2) Rõhutab verbaalseid teateid 3) On vastandiks verbaalsele teatele.