Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 pgenes Lne-Saksamale vhemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt le Berliini mri pgeneda ainult 5000 inimest ja ldse Lne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis nitab Berliini mri efektiivsust. Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini mriks nimetatavat piiri umbes 10 tuhat sdurit, kasutades peitumiseks 323 kaevikut vi seistes vahipostil 165 valvetornil, mis mbritsesid linna. Mr ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriletamist okastraataiad.
heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Inimeste üleminek oli põhjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida- Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 põgenes Lääne-Saksamale vähemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt üle Berliini müüri põgeneda ainult 5000 inimest ja üldse Lääne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis näitab Berliini müüri efektiivsust. Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini müüriks nimetatavat piiri umbes 10 tuhat sõdurit, kasutades peitumiseks 323 kaevikut või seistes vahipostil 165 valvetornil, mis ümbritsesid linna. Müür ise
Vene vägedele olulisi kaotusi, polnud neil ometi õnnestunud Venemaad sõjast välja lülitada. Balkani ja Itaalia rindel: Liitlased sõlmivad Londonis salaleppe Itaaliaga. Antandi riigid suutsid veenda Itaaliat hoopis Antandi poole sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa Austra-Ungari valdustest. Mais kuulutas Itaalia Austria- Unagrile sõja, avades sellega Esimeses maailmasõjas uue rinde. Esimene itaallaste pealetung austerlaste vastu Isonzo all. Saksamale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. Oktoobris Saksamaa, Austria ja Bulgaaria invasioon Serbiasse, kus Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati. Maailmas: 1915. aastal hoogustus sõjategevus ka Türgi sõttaastumisega Kolmikliidu poolel. Türgi püüdis vallutada Suessi. Suurbritanna ja Prantsuse laevad pommitavad Dardanellide kindlusi ning Saksamaa alustab Suurbritannia blokeerimist allveelaevadega.
valmis. 23 augustil 1939 sõlmiti Moskvas nn Hitleri Stalini ehk Molotovi Ribbentropi pakt, millega nõukogude liit ja saksamaa sõlmisid liidu. Paktile lisatud salaprotokolliga piiritleti kahe riigi mõjusfäärid Ida-kagu Euroopas. NSV liit sai endale soome eesti, läti, poola idaosa ning Besaraabia, hiljem ka leedu. Ülejäänud poola alad tunnistati saksamaa mõjusfääri kuuluvat. Esimesel septembril 1939 tungis saksamaa Poolale kallale. Sõda laienes kohe. Kolmandal septembril kuulutati saksamale sõja suurbritannia ja prantsusmaa. Ülekaalukad saksa jõud purustasid poola armee paari nädalaga. Kasutades välksõja ( blitzkrieg) taktikat. 17 sept. tungis Poolale kallale ka nõukogude liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud lääne-Valgemere ja lääne-Ukraina kus kohe algas Sovjetiseerimine ja etniline puhastus. Poolakaist elanikud saadeti Siberisse. Nõukogude liidule lääneriigid sõda ei kuulutanud. Pärast poola vallutamist sõlmisid NSV liit ja saksamaa sõprus ja piirilepingu
1933 tuli Hitler võimule. 1933 hakkas tegema lähenemiskatseid Eestile. Et ohtu Eestile kujutab vaid N.L. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal aga tekitas Eestis vastakaid arvamusi. Sellele olid vaenulikult meelestatud Eesti sotsialistid ja Rahvaerakond. Natsionaalsotsialistides nähti otsest ohtu Balti riikide iseseivusele. Rahvaerakondlasi ei hirmutanud niivõrd Saksamaa ekspansioon, kuivõrd parunitest endiste suurmaaomanike aktiviseerumine. Kardeti ka, et Saksamale minev eksport langeb ära, kui ollakse Saksamaa vastu, sest Saksamaa turg võib majanduskriisist aidata üle saada. Vaimustust natsionaalsotsialistidele avaldasid paremäärmuslased ja baltisakslased. 1933 astus Saksamaa samme majanduslikuks lähenemiseks Eestile ja Lätile. Eesti leidis aga, et natsionaalsotsialiste ei saa usaldada, et iga erisoodustuse eest soovib Saksamaa vastu peatselt poliitilisi järeleandmisi.