- Varasele vabariigi ajajärgule ei olnud algselt siiski omased väga suursugused avalikud rajatised või võite tähistavad triumfikaared. Sel perioodil ei peetud toretsemist ja suurustamist prioriteediks number üks. Esmakohal oli praktilisus, mitte kunstilisus. - Järk-järgult ehitati ümber kogu linn foorum muutus talupoeglikust turuplatsist linna esindusväljakuks mida ümbritsesid kaunid templid ja ühiskondlikud hooned. - Hoolimata ilmaliku arhitektuuri arendamise eelistamisest sakraalsele ei saa öelda, et viimane üldse vabariigi algusaegade paiku unarusse jäetud oleks. Valitses lihtne templitüüp, mille elemendid meenutasid kreeka templit, kuid proportsioonid olid veidi teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja katuse viil oli tunduvalt järsum kui kreeka templitel. - Suursündmuseks rooma religiooni ajaloos oli aga etruski eeskujude järgi ehitatud ristkülikukujuline tempel Capitoliumil, mis pühendatud kolmainsusele: Jupiterile, Junole ja Minervale.
muusikas, maalikunstis, kasutatavas värvis ja lõhnas. Rituaalis kasutab ta nägemist, kuulmist, haistmist, kompimist, maitsemeelt, südant, mõistust, emotsioone, tahtepingutust. Rituaal tegi võimalikuks nii muusika, teatri kui ka tantsu tekke. Seega tähendas rituaal inimestele tõelist elu. Kõik teadsid, et kui rituaale ei täida, tuleb maailmalõpp. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Igapäevaelu oli lähendatud sakraalsele olemisele, mis nõudis eelkõige ohverdamist, loobumist. Ammusest ajast oskasid inimesed pöörata väärilist tähelepanu kõneosavusele. Viimast läks vaja sõjapidamises, sest kuningas või hõimupealik ei langetanud sel ajal otsust omapäi, vaid arutas sõjapidamise küsimusi vabade sõjameeste ringis. Igaühel neist oli õigus sõna võtta ja oma seisukohti kaitsta. Ka ei mõistnud juht üksi kohut ega kehtestanud seadust. Hea kõneoskuse teoreetilised alused
jumalaid, kui linna kaitsja jaoks pidi töötama Jumalad olid antropomorfsed ehk inimese kujuga moodustasid suurpere, kes vihkasid, armastasid, seksisid jne. Jumalad lõid inimesed, sest nad olid laisad ning inimese ülesanne oli teha tööd Kaitsejumala auks ehitati linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat, millel oli 4 astet ning neljandas oli jumala kuju, kelle auks tempel tehtud oli lisaks sakraalsele sfäärile (jumala kummardamise koht) korraldas tempel ka töötegemist jumala auks, oli samuti majanduskeskus, mis korraldas tootmist (kaubandus, tooraine eksport jms); templite suured hoovid olid kui turuplatsid Templit juhtis hierarhiline administratsioon eesotsas en'i ehk ülempreestriga, kellel oli rituaalne suhe jumalaga - hiljem koondus kuningale, kes oli ka sõjapealik ja kohtunik. Mõned kuningas jumalikustasid end (alates 23
kannatava keha kujutamine. Siseruumides leidub ka abstraktset ornamentikat, skulptuure tehti ka altarite kujundamiseks, sagedane motiiv oli ristilöödud Kristuse figuur ehk krutsifiks, mis levis ka miniatuursena. Romaani maalikunst esildub kirikute seinamaalides, mis on tänapäevaks paljuski hävinenud. Maalide juures valitseb pinnaline laad, kuid kujutised väga fantaasiarikkad ja värviküllased. Levis ka miniatuurmaal. Peatähelepanu oli gootikas pööratud sakraalsele kunstile.Kirikutele ehtitati tugev katus võttes kasutusele teravkaare ja roidvõlvid. Teravkaare, parem kandvus seisneb selle, et raskus koondub rohkem ülalt alla, kui külgedele, see ongi gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus. Põhiplaaniks jäi kirikutel ladina rist (kuid mitte alati, näiteks on Notre-Dame kirik Pariisis, kus põikhoone pikihoonest praktiliselt ei eraldugi). Gooti kirik oli ka valgusküllasem, peenemad konstruktsioonid jätsid akendele rohkem seinapinda
annaabi.ee 
