Ülemisel korrusel oli ka hõbetatud viledega saksa firma Walker orel, mis kõlas eriti akustiliselt tänu puutaladest vahelaele. Sellel said mängida tuntud eesti heliloojad nagu Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kiriku siseosa ei mõjunud suurena, kuid laia kooripealse tõttu oli küllalt hea mahutavusega: kokku 800 istekohta, kuid vajadusel mahutas see aga ligi 2000 inimest. Kooripealsele viivate treppide all olid sissepääsud soklikorrusele. Selle sakraalosas, altari all, asus kaheksanurkne ruum, mis oli surnukabel. Ilmselt olid keldris ka keskkütteahi ja kirikuteenri korter. Kiriku kõrval oli koguduse maja, milles olid kirikuõpetaja, abiõpetaja ja köstri korterid, samas majas asusid ka eesti kool ja vaeste varjupaik. 3 MURDEPUNKT 1930. aastal käskis Leningradi kohalik omavalitsus Lensovet jumalateenistused lõpetada ja maja ümber ehitada selle mõttega, et see ei meenutaks enam kuskilt otsast, et tegemist oleks olnud kirikuga
kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeist (higi-, sülje-, seedenäärmed). Peale selle innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ja lümfaatilist kude (näiteks tüümus, põrn, Peyeri naastud, lümfisõlmed). Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaaju sakraalosas. Nende aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata ning, vastupidiselt sümpaatilistele preganglionaarsetele aksonitele, väga pikad. Kesk- ja seljaaju piirkonnast väljuvad preganglionaarsed kiud silmaliigutajanärvi (III), näonärvi (VII), keeleneelunärvi (IX) ja uitnärvi (X) koosseisus. Preganglionaarsed kiud lülitatakse umber postganglionaarsetes parasümpaatilistes ganglionides või innerveeritava elundi läheduses.
kolinergilise iseloomuga. Toidu makku sattumine aktiveerib mao motoorikat ja ka sigmasool saab erutatud korduvate massiliikumistega ja gastrokoolilise refleksiga ning see võib vallandada defekatsiooni. Defektasioonil osaleb pärasoole sisemine ja tahtele alluv väline vöötlihaseline sfinkter. Sisemine sfinkter on silelihaseline ja vegetatiivsele närvisüsteemile allumatu. Osalevad ka kõhupressi lihased ja hingamislihased ning soole silelihased. Keskus asub seljaaju sakraalosas ja on tahtele allumatu. Samas on see allutatud peaaju keskuse kontrollile. Kui seljaaju on vigastatud, kontroll kaob. Sigmasoole täitumine põhjustab rektumi täitumise. Sisemine pärasoole sfinkter lõõgastub, samas tõmbub väline tugevamini kokku. Tekib venitustunne. Selline sfinkterite reaktsioon on mööduv, refleks võib edasi lükkuda. Selleks, et defekatsioon saaks toimuda, peab peaaju vastav keskus andma käsu lõõgastada väline sfinkter, siis lõõgastub ka sisemine
vistseraalsedrefleksid. SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM ·Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna-ja nimmeosas. ·Seljaaju nendes segmentides oleva hallaine külgsarvedestalguse saanud preganglionaarsesdkiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks kiududekssümpaatilistes ganglionides (sümpatikusetüves). PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivse närvisüstemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ning seljaaju risluu-e sakraalosas. Parasümpaatilised gaglionid painevad organite seintes. ·Sümpaatikus(SP) ja parasümpaatikus(PS) ei ole mitte alati antagonistid. ·Näiteks, mõlemad suurendavad sülje eritust, kuid sülg on erineva koostisega. ·Suguühtes põhjustab PS erektsiooni, SP ejakulatsiooni. ·Veresoonte vasomotoornetoonus on täielikult SP kontrolli all, PS veresoonteleei toimi. MEELED ·Klassikaliselteristatakse: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-ja
annaabi.ee 
