(wiki) 1215 aasta suvel tegid sakslased laastavaid rüüsteretki Ugandisse, olukord lootusetu ja abi polnud näha kuskilt 21. sept. 1917 Madisepäeva lahing, kohtusid saklaste vägi ja suur eestlaste vägi Sakala maakonna, eestalsed said lüüa, kuigi neid oli 2 korda rohkem, eestlaste kõige suurem kaotusUgandi ja Sakala langesid, langes Lembitu(eestlaste vanem, varane kangelane), saklaste poolt langes truu vanem Kaupo(toetas saklasi ja oli külastanud Roomat) 1219.a. rahvas ristiti ja taanlased tulid Tallinna lähedalt ja pidasid lahingu, eestlased kaotasid, taanlase laevastik Tallinnas, Valdemar II 1220.a. lõid eestlaed Lihula ligidal/vallutasid eestlasedrootslased löödi minema(eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) 1220ndakstaanlased valluanud Põhja-Eesti, sakslased Lõuna-Eesti, keskmine osa, toimus võiduristiminesüüdistati
Rahvusliku liikumise keskus tartu. see oli ainus ülikoolilinn. 1838 estofiilid koondusid tartus Õpetatud Eesti Seltsi. 1863 asus tartusse köster ja kirjamees jannsen, kes andis välja eesti postimeest. jakobson nimetas lydiat oma kirjutistes koidulaks. 1869 aastal tartus esimene eesti laulupidu. 1870 aastal tartus eesti esimene teater. jannsen hakkas välja andma perno postimeest, millest sai eesti postimees, temaga tegi koostööd koolmeister jakobson. jakobson ründas ägedalt saklasi ja nende kirikut. see viis ta tülli baltisakslastega, kellega ta lepitust otsis ja seega lahkus ta eesti postimehest. ta tahtis ise hakata tegema ajalehte ja lõpuks 1878 tuli välja sakala esimene nr. seda lugesid paljud, sest seal tauniti sakslasi ja oldi venestamise poolt. jakob hurt oli kooliõpetaja ja vaimulik. ta pööras tähelepanu vaimsetele mitte majanduslikele väärtustele. ta vedas aleksandrikooli liikumist. lõpuks avatigi kool põltsamaal venekeelsena.
arutama. Leiti, et venemaa ei suuda enam eestit Saksa sissetungi eest kaitsta ning tuleks luua neutraalne Baltiriik. 11. Kuidas suhtus Eesti Vabariiki Saksamaa? Mitte tunnustavalt, vaid kehtestas siin terrorisimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsevat balti hertogriiki. rahvusväeosad saateti laiali. 12. Miks lahkusid sakslased Eestist? Kuna esimeses maailmasõjas oli sakslane kaotuses ja see hakkas lõppema ja tänu sellel hakati ka saklasi eestist minema ajama 13. Millal toimus Eesti Vabadussõda (kuupäevaliselt)? 28.november 1918 14. Kuidas üritas Moskva näidata alanud sõda? Moskva üritas anda sissetungile sõja ilmet ning kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. 15. Mida kujutas endast Narvas välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuun? Kommuun -enamlaste sõnul iseseisev riik . Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas
10.Saksa- NSVL sõja algus 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSVL piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks: Nord pidi liikuma üle baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama sisse ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, Süd pidi vallutama Ukraina. Punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi, sest Hitler suutis täieliku üleoleku kindlustada purustades õhujõud. Ukrainas ja Baltikumis võeti saklasi vastu vabastajatena. 1941.a sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis suuri kaotusi- 3,5miljonit meest olid ainuüksi vangis. Plaan sujus, aga otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema ja suunas väed Kiievisse. Peale seda mindi uuesti Moskva alla ja korraldati ka Leningradi blokaad, milles suri nälga üle 640000 inimese. 11.Moskva lahing/pealetung septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva alla otsustavale
preestrite vahel eestlaste hinfede pärast omalaadne võistlus, mis pidi määrama, kust hakkab kulgema Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220. sügiseks olid Taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa 1220. Rootsi kuningas otsustas kanda kinnitada, Lihula ümberkaudset rahvast hakkas ristima, rootslaste väed löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati. 1222. saarlased sundisid Taani väge lahkuma, see neil ka õnnestus 1223- eestlased ründasid saklasi ja võtsid linnuseid üle. Õnnestus tagasi saada peaaegu kogu maa (v.a. Tallinn)Vastuhaku käigus hävitati kõik ja võeti tagasi oma kombed, taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arevestavat sõjalist toetust. Kuid nand nõudsid vastu oma vürstide ülemvõimu tunnistamist ja neile andami maksmist. 1224.aastaks olid Riialased vallutanud tagasi peaaegu kõik (Va. Tartu), kuid siiski lõpuks see hõivati. 1227
tal oli vaja sõdida mitme vaenlasega korraga. 1220-*Sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa.*Rootsi kuningas üritas haarata omale osa Eestist. Ta rajas Lihula linnusesse tugipunkti ja asus ümberkaudset rahvast ristima. 1222-Taani vägi maabus Saaremaal, kuid eestlased ehitasid kiviheitemasinad ning sundisid taanlasi lahkuma. Teade võidust saadeti laiale üle Eestimaa ning kõik kutsuti osalema ülestõusul. 1223-Eestlased ründasid kõikjal saklasi ja võtsid linnused üle. Oma valdusesse saadi kogu maa peale Tallinna. 1224-Tartu langemine. Eestlased ristitud. 1227-Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaale, kus saarlased alistusid ja lasid end ristida. Vabadussõja lõpp! Isikud 1. Meinhard- Üksküla piiskop. Tema ülesandeks oli ristiusustada Liivimaa. 2. Berthold- Üksküla järgmine piiskop. Sai paavstilt volituse ristisõja korrlaldamiseks, et
Saksmaa oli valmis abistama Lätit, Läti kaitsejõudude tuumikuks kujunes välja baltisakslastest koosnev Balti Landerswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Saksa vägede juht Goltz seadis eesmärgi enamluse kukutamise Venmaal. Goltzi heakskiidul korraldasid baltisakslased Läti riigipöörde, mis õhutas Eestlaste viha Sakslaste vastu. 1919 kohtunud Eesti ja Saksa eesosade vahel tekkis vaen. Esimesel kokkupõrkel saatis edu saklasi, vallutades Võnnu linna. Landerswehri sõja teine etapp ehk Võnnu lahing algas sakslaste paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23 juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna.Leiti et landerswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn pentlirüütlite orjusest. Eesti väejuhtide silme ees hakkas teravnema Riia vallutamine. Varsti võtsidki Eesti väed Riia kahuritule alla
Tartu ja Saaremaa alistamine mis toimus 15. augustil 1224 orduvägede ja eestlaste ning venelaste vahel. Tharbatu piiramine oli viimane lahing muistses vabadusvõitluses Eesti mandril. Saaremaa alistamine Saaremaa kui Eestimaa viimase sõltumatu osa vallutasid aastal 1227 Mõõgavendade ordu rüütlid koos Riia piiskopi sõjaväe ja Riia linna väeüksustega. Muhulased nähes nii suurt väge, pakkusid rahu ja lubasid end ristida lasta. Suurem osa saklasi sellega ei nõustunud ja seetõttu asuti linnust piirama. Muhulased võitlesid vapralt ja alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel linnusesse tuungida. Linnuses olev vara, hobused, veised rööviti. Linnus põletati. Edasi liiguti Valjala alla, kus olnud saaremaa tugevaim ja suurim linnus. Saarlased otsustasid sõlmida rahu ja kuna sakslased otsustasid, et piiramine tooks nende poolele kaasa enam ohvreid kui Muhu vallutamine, soostusid nad läbirääkimistega
annaabi.ee 
