venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. · Pärast 20päevast piiramist -> linnust kaitsvad ugalased ja sakslased andsid alla ja kohustusid kogu Eestist lahkuma. Eesti muistne vabadusvõitlus: Madisepäeva lahing. · Eestlased said enesekindlust juurde(Otepää all saavutatud võit) -> plaan Riiat ründama -> asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesi koondama -> 6000meest pea kõikidest maakondadest : sakalasi, ridalasi, harjulasi, virulasi, rävalasi, järvalasi. Täiendust toodi ka Novgorodi vürtsilt -> vaenlased(sakslased, liivlased, latgalid) kuulsid-> koostasid enda 3000mehelise väe. · Otsustav lahing toimus 1217.aasta Madisepäeval (21.sept) Viljandi lähedal -> eestlased jäid alla, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi 1. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad 2. Ristisõdijate poolel langes Kaupo. Lahing Tallinna all, taanlaste lipu legend
Piiramine kestis 17 päeva. Riiast said sakslased appi 3000 meest, aga juba eemal tekkis neil piirajatega lahing ning vaevu jõudsid nad linnusesse jõuda. Kolmandal päeval pärast sakslaste saabumist algasid läbirääkimised ja sakslased pidid lahkuma kogu Eestist. Otepää all saavutati võit. Madisepäeva lahing Võitu taheti kohe edasi arendada ja eestlased läksid Novgorodi abi paluma. Peaorganisaatoriks sai Lembitu. Eestist kogunes kokku virulasi, ridalasi, harjulasi, sakalasi, rävalasi ja järvalasi kokku u. 6000 meest. Vene vägedega hakati edasi liikuma. 1217. a. Madisepäeval (21. september) põrkasid kokku eestlase ja venelaste väed ning sakslaste, liivlaste ja latgalite väed. Puhkes lahing, mis kestis mitu tundi. Liivlased sunniti taganema, kuigi pikkamööda murdsid sakslased läbi eestlaste malevast ja eestlased pidid taganema. Langes ka Lembitu. Madisepäeva lahing kaotati. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1219. a
vasturetkeks. Need koos appikutsutud sakalastega tungisidki peagi Trikātasse, rüüstasid seal ja asusid Beverini linnust piirama. Suutmata seda vallutada pöörduti peagi tagasi. Latgalite sõjakäik Sakalasse Beverini, Sotecle ja Autine latgalid kogusid omakorda väe ning tungisid Russini ja Waridote juhtimisel Sakalasse. Henriku Liivimaa kroonika kirjelduse järgi oli retk neile edukas: saadi palju saaki ja vange ning tapeti väga suurel hulgal sakalasi, sh 300 maakonna "paremat meest ja vanemat". Selliseid väiteid on peetud tugevalt liialdatuteks. Kroonikast ilmneb, et rüüstamine kestis ilmselt vaid ühe päeva, millest Sulev Vahtre on järeldanud, et vägi ei saanud jõuda kaugemale kui Sakala kõige lõunapoolsema kihelkonna Alistekunna lõunaossa, hilisema Ruhja kihelkonna alale. 300 "paremat meest ja vanemat" on aga hinnatud Sakala ülikkonna koguarvuks. Kroonika ei maini sakalaste vastupanu, kuid märgib ära, et
Rüüstanud külasid ja piirates Otepääd olid eestlased sunnitud alla andma, sest nad olid näljast ja janust kurnatud. Udaloi tegi ka sõjaretke Tormasse, kus ta võttis palju vange. Tegevusse aga olid astunud kurelased ja liivlased, kes lõid ristisõdijaid Ojamaa väinades. Seati sihiks Riia vallutamine ja saksa koloonia hävitamine. Suurte raskustega saadi aga ohust jagu. Vaenlased laastasid taas kord Otepääd, tappes mehed, naised ja lapsed. See veresaun sundis sakalasi ja ugalasi koos valmistuma vasturetkeks. Nad muutsid taktikat ja kavandasid sõjakäigu Võnnusse. Tookord oli eestlaste vägi suurem kui Beverini retkedel. Võnnu all tegutseti agaralt ja edukalt; piirati sisse Võnnu linnus (nn vana linnus).Rünnates nii ülevalt kui alt, viidi linnuse kaitsjad tule ja suitsuga väga raskesse olukorda. Linnust rünnati kolm päeva. Võnnule appi suunduvas väes olid riialased, teele asus ka Kaupo oma sõpradega, liivlasi, lätlasi
1030 ja 1036 eraldi sõjakäigud. 1030 alla eri sündmused krooniks. Nt sõjaretk Poola vastu arvati, et aastaga ei jõutud mitut sõjakäiku teha. Aga vürstid rändasid ringi, ka kolm jõutakse teha. Jaroslav Targa vanim poeg, Izjaslav , tema 1054 Novgorodi ja Ostromirist sõjaväega sõjaretk tsuudide vastu. Võttis ära Kedipivi (Keava?). 1060 Izjaslav taas Eestisse ja sossovitele pannud peale maksu. Sossoviteks on pakutud sakalasi (keeleline sarnasus), saarlased (viikingid kasutasid väljendit Süsla). Mingis muus kroonikas, et sossovitele ja kalovantskidele. Sol soll sool? Et Harju piirkonna rahvale? 2000 grivnat ja rüüstavad, lahing sossoved armutult lüüakse, venelasi langeb 1000. Lahingu võitjat ei nimetata. Järgneva viiekümne aasta kohta pole ühegi Vene retke teadet Eestisse. Vene ajaloolased, et Jaroslav oskas tervet rida keeli (nt rootsi, ladina) ja oligi Tark.
annaabi.ee 
