Joonis 5. Põllumaa sügavkaeve mullakaardil. (Maaamet) 6 Joonis 6. Põllumaa sügavkaeve ortofotol. ( Maaamet) 3.2 Mullatekketingimused Uuritud ala asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas. Viljandi ja selle ümbruse aluspõhjaks on keskdevoni setted, mis moodustavad tsementeerunud peeneteralise liivakivi. Aluspõhi on kaetud paksu pinnakattega, mille on kujundanud peamiselt mannerjää ja selle sajuveed ning hilisemad geoloogilised nähtused. Vanemaid pinnakattesetteid on moreen-sortimata materjal, mis sisaldab peamiselt liiva ja kruusa. Teistest katetest esineb liiva ja savi. Devoni kiht algab 8-28 m sügavusel allpool maapinda. Kuna devoni liivakivi pealispind ei ole uuristatud jääliikumisel, siis esineb see kiht peaaegu horisontaalsena väikese langusega edela suunas. Kvartäärmoodustistel ei esine suurema ulatusega väljakujunenud horisonte.
a. tekkis jääkaas juba novembri esimese nädalavahetuse paiku. Kui see jää peakski jääma ning lähipäevade soe ilm ja tuuled seda ei purusta, hakkab järvevee hapnik juba varakult jääalustes protsessides vähenema. Õnneks oli üleeilseks jääkaane all veel vaid järve madalam lõunapoolsem ots, suurem osa järvest aga jäävaba. Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul ei suutnud veevaegust leevendada ka sügisesed vihmad. Maapind oli suvest saati sedavõrd kuiv, et sajuveed kadusid pinnasesse ega toitnud jõgesid ja kraave, mis vett järve toonuks." (Raudvere, 2006) Kõrge veetase ja selle tagajärjed On olnud ka vastupidiseid näiteid veetaseme kohta: "Võrtsjärve kaldale on kuhjunud mitme meetri kõrgused jäähunnikud, sest hiljutine torm pani järvel jää liikuma. Lisaks varajasele jääminekule on Võrtsjärve veetase jaanuari kohta äärmiselt kõrge, kirjutab Postimees. "Oleme valmis varsti Tartu üle ujutama,"
WC 8 0,5 100 5.2 HOONEVÄLISE KANALISATSIOONI KIRJELDUS KOOS SAJUVEE ÄRAJUHTIMISE NING HOONE DRENAAZIGA 24 Antud hoone ümber on rajatud drenaaz, mis jookseb hoone 2 nurgas olevatesse drenaazi kaevudesse. Drenaazikaevud omakorda jooksevad tühjaks ühiskanalisatsiooni võrku. Ning sajuveed jooksevad maapealsete rennide abil eemale hoonest (1,5m) ning imbub maasisse. Hoonest väljub 100mm diameetriga kanalisatsiooni toru mis suubub kinnistul asuvasse kanalisatsiooni kogumiskaevu ning kogumis kaevust ühiskanalisatsiooni. (vt. Graafiline osa joonis 3) 25 KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib öelada, et energiatõhususe kohapealt jääb antud hoone energiatõhusus normide
keskmise nõudlikusega (siirdesoos ja rabastuvas metsas) ning oligotroofsed ehk vähenõudlikud (rabas). Turbasamblal puudub juur. Ta kasvab varre ülaotsast ja laguneb samal ajal varre alaotsast. Vett seob turbasammal kogu keha pinnaga ja on peamiseks turba moodustajaks ning on ka tugev domineeriv liik, mis soodustab maastiku jätkuvat soostumist (Valk 2005: 237). Turbasammalde iga aastase kasvu tõttu pakseneb turbakiht ja tõuseb rabavee tase (turbasammal seob tugevalt endaga oligotroofsed sajuveed). Seetõttu jääb rabas kasvavate puude juurekael üha sügavamale turbasse ja oligotroofsesse hapnikuvaesesse rabavette, mida suurem on turbasammalde juurdekasv, seda halvemad on tingimused puude kasvuks. Ühe aasta jooksul tõuseb turbasambla juurdekasvu tõttu rabavee tase umbes 6 mm (Valk 2005: 238). Raba samblaturvaste veemahtuvus on näiteks kaks korda suurem kui puuturvastel, mis on tekkinud puidust. Sarnaselt veemahutavusele on ka muld seda viljakam, mida suurem on turba puidusisaldus
Sajuvesi ei tohi sattuda õhustuspüstikusse Sajuvett ei tohi juhtida drenaazisüsteemi. Suure vihma korral võib vesi hakata dreenidest hoone alla välja voolama. Hoone sajuvee kanalisatsiooni ehitus sõltub katuse konstruktsioonist Viilkatuste korral paigaldatakse katuse rästa alla kogumisrennid, milledest edasi vesi juhitakse püstsete hooneväliste vihmaveetorude kaudu kas otse sajuvete kanalisatsiooni või pinnasele. Lamekatustelt kogutakse sajuveed katuse äravoolulehtritesse (neelulehtritesse) ja juhitakse üldjuhul sisemiste püstikute kaudu sajuvee kanalisatsiooni. Katusel ja lahtistel rõdudel paikneva neelulehtrid varustatakse elektriliste kuumutuskaablitega jäätumise vastu. Neelulehtrid on kas katusega tasa või katusepinnalt välja ulatuvad. 71 8. Ökonoomika ja eelarvestamine (Peetrimäe poolt kontrollitud) 8.1
annaabi.ee 
