Etruski kunst. Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu.
Even-Marten Korberg 11B Etruskite 12 linnriiki Etruskid Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas Umbes 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida Selle rahva minevikku peidab salapära, sest kui roomlased olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kunst *Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga.
Sellegipoolest pani Rooma riigi rüppes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida- Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku laadi harrastajad hiljemgi. Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad
võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse
Mahutav mööbel paigutati piki seinu ning raskuse tõttu oli seda raske liigutada. Et renessanssmööbli, eriti korpusmööbli juures domineeris arhidektuurne element (sambad, pilastrid, karniisid jne.), võis seda vaadelda sisearhidektuuri osana. 5 Mööblikunst Nii nagu ehitusmeistritele, pakkusid ka mööblimeistritele alates 16 sajndist eeskujusid laialt levinud ornamendi -ehk mustriraamatud. Seni lähtuti traditsioonist, mida uuendati uute, arhidektuurist pärit vormide lisamisega. Renessanssiaegsete tsunftkäsitööliste põhiliseks töömeetodiks oli kombineerimine, mis ei seisnud mitte niivõrd uute mustrite loomises, kuivõrd nende hulgast valimises ja konkreetse eseme jaoks kohandamises. Dekoratiivtehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli eriti hinnatud intarsia:
Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida- Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi Etruski kunst Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle
· Levinuim dateering 1200 e.Kr(+/-100) · Täpsemad andmed puuduvad · Parim üleskirjutus Homerose eeposes ,,Ilias" · Sõja kuulsamad kangelased · Agamemnon-Mükeene kuningas · Menelaos-Sparta kuningas · Priamos-Trooja kuningas · Hektor-Trooja kuulsaim kangelane · Helena-Sparta kuninganna,Trooja printsess · Achilleus-kuulsaim kreeklaste kangelane · Odysseus-Ithaka kunigas,Trooja hobuse idee autor HOMEROS · Pime kreeka laulik 7.sajndist e.Kr · Eeposte ,,Ilias"ja ,,odüsseia autor' · Ilias-Trooja sõda · Odüsseia-Odysseuse eksirännakud Arhailine ja klassikalinbe period · Umbes 8.saj uus tõus · Tsivilasatsioonid areng · Suhted foiniiklastega · Kreeka alfabeet · Ümberkaudsete alade koloniseerimise algus · Kehv põllumajandus · Suhted · Kultuurivahetus · Kreeklased-hellenid;ülejäänud-barbarid · Linnriikide ajastu algus Ühiskond · Enam-jaolt 3 ühiskonnaklassi
inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Vaasimaalide aines saadi Homerose eepostest, jumalate müütidest, kangelastegudest, aga ka spordivõistlustest, harvem kanti vaasidele olmeelu. · Etruski kunst: templi- ja haudehitised, maalikunst, skulptuur, kunstkäsitöö Templi- ja haudehitised Haudehitised Umbes alates 8. sajndist e.Kr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t