tsiviliseerijad Merkeli ajalookäsitlus: lätlaste (eestlaste) loomuliku arengu rikkujad Ajaloo võrdsustav tsüklilisus "Pole olemas ühtki vaba rahvast, kes enne poleks olnud ori ja selleks veel kord ei saaks. Ei ole ühtki orirahvast, kes poleks varem, uhkusest täitunult, end teistest õilsamaks pidanud, sest oli neist vabam; ja kes veel kord oma sõltumatuse nimel ei saaks tegema tegusid, mis kogu ilmamaa teda imetlema, võib-olla ka sajatama panevad." (1796) Tulevikuvisioon "Mu isamaa, armas isamaa! Sulle jõuavad kätte õnnelikud päevad, kuid selle eelkäijaks on hirmuäratavad tormid. Võib-olla kestab märatsemine siin aastasadu..." (1796) Kolm revolutsiooni vormi: natsioon või selle õilsamad liikmed ühe türanni vastu üks osa natsioonist teise natsiooni vastu (rõhutud rõhujate vastu) kogu rahvamass vigase riigikorralduse vastu
Too politseinik tundis end tähtsana, nagu inimene kunagi. Kui ma end süüdistama hakkasin, oli suuremeelse armuandja hoiak ainus viis kuidas ta võis rahuldada oma enesearmastust. Selle kohta on ka vanasõna : võitlusega ei saavuta kunagi kõike, järeleandmisega võidad aga rohkem kui arvata võid. 4. Tee inimese mõistuse juurde. Kui 2500 töölist alustasid streiki, nõudes kõrgemat palka ja ametiühingu tunnustust, ei hakanud direktor vanduma ega sajatama. Ta hakkas streikijaid kiitma, ta avaldas lehtedes kuulutuse, milles tegi neile komplimendi, et nad nii rahulikult tööriistad maha panid. Ta ostis valvuritele paar tosinat pesapallitarbeid, neile kes eelistasid keeglit, üüris ta mänguruumi. Ta tegi seda, mida sõbralikkus teeb- äratab sõbralikkust. Streikijad laenasid luudasid ja kühvleid, hakates vabriku ümbrust koristama tuletikkudest ja paberitükikestest. Nad koristasid õud, kõrgemate palkade eest võideldes
või heina kuivatamiseks mustand - esialgne viimistlemata tekst, joonis köitev - ligitõmbav, kütkestav, hurmav mõlkuma - meeles olema köömen - maitsetaim müstiline - üleloomulikult salapärane külakost - toit, mis külla minnes kaasa N polaarrebane - rebase liik napsama - haarama poogen - teatud suurusega paberileht; heli te- needma - sajatama, vanduma, kedagi igave- kitamise vahend popkorn - paismais, plaksumais seks hukka mõistma popp - vt populaarne negatiivne - halb, eitav populaarne - tuntud ja hinnatud numeraal - arvsõna positiivne - jaatav, hea; pluss- nõbu - onu või tädi laps postiljon - kirjakandja
Tema lärmamise tõttu läbi une ärkasid ka teised haiglas üles ning jäid alles peale süsti magama. Kuueteistkümnes peatükk: Hukkamine Mindi Kolgata mäele, et röövlid ristidel tappa. Kohale tuli külarahvas ning Levi Matteus. Ta kahetses, et ta polnud koos Ha-Nostriga rännanud, sest siis oleks mees võib-olla vaba. Ta soovis, et tal oleks nuga ja saaks end tappa. Levi Matteus jooksiski leivapoodi ja varastas sealt noa. Ta ei pääsenud kuidagi Ha-Nostri juurde. Levi hakkas jumalat sajatama. Mõne aja pärast tekkiks taevasse äikesepilv. Sellest hoolimata tapeti risti löödud vargad. Kui timukad olid lahkunud päästis Levi Matteus surnukehad köidikutest. Ta põgenes mäeltt koos Ha-Nostri laibaga. Seitsmeteistkümnes peatükk: Rahutu päev Oli päev peale Wolandi etendust. Kõik Varjeteeteatri töötajad olid hämmeldunud. Nüüd olid kadunud juba Lihhodejev, Varenuhha ja Rimski. Teatrisse tulid miilitsatöötajad. Nad lasid uurimiskoeral (Ruutuäss) uurida Rimski kabinetti
jättis teda täiesti külmaks portfell, mille vanaisa oli poisile esimeseks koolipäevaks ostnud 104 Orozkuli metsikus oli põhjustatud tema pere lastetusest. Seetõttu peksis ta oma naist Bekei'd, põlgas poissi. Tema metsikusest kohkunud Bekei ostis mehele meeleheaks alkoholi ning tarvitas seda koos temaga m urest ja hirmust, et ta kodunt välja aetakse ent sai hiljem viinast loomastunud mehelt ikkagi peksa. Mehe alatus kandus ka temasse üle, ta hakkas samuti õepoega endamisi sajatama, näiteks järgmisel viisil: ,,Mida poiss mäe otsas vahib, oma kõlvatuid vanemaid, kes tegid ta valmis ja panid plehku (seepeale osatas vanaisa teine naine omakorda tema valusale küljele, öeldes: ,, Mitu last sa ise oled üles kasvatanud?"). Orozkul põlgas tegelikult ka maaelu, unistades linnas kergema elu elamisest. Jutustuse lõpus võetakse Orozkul salaküttimise pärast vahi alla. 102 Ema töötas linnas kangruna, oli uuesti mehel, tal oli kaks tütart.
mitte, sest milleks ta oma kaladelt peab hinge võtma, kui selle eest ei makseta. Elava hinge eest peab maksma, muidu ei või. Härra Maurus ise ja ka härra Ollino, mõlemad püüavad heaga seletada, et raha ei ole enam, raha on otsas, tulgu teine kord, aga kus venelane seda kuulab. Pistab karjuma, lõugama! Ja kui härra Maurus käsib teda vaikida, sest see siin on ju tema maja, lõugab venelane veel hullemini ja hakkab vanduma, sõimama, ähvardama, sajatama. Siis katkeb härra Ollino kannatus, ta võtab eidel käe alt kinni ja küüdib ta üle ukse tänavale. Aga nüüd läheb päris põrgu lahti: venelane jääb keset tänavat meie maja ette seisma, kõht õieli, jalad laiali, käed puusas ja karjub täiest kõrist. Ollino naerab, aga härra Maurusel hakkab hirm, sest karjub ju venelane, mitte eestlane ega sakslane, ja enne kui keegi saaks takistada, läheb ja