Argipäev vajab muinasjutte Heites pilgu tänapäeva ühiskonnale tundub mulle, et võrreldes sajanditetaguse ajaga, kus võimutsesid kuningad ning tekkisid armulood sangarlike rüütlite ja printsesside vahel, oleme kaotanud oma usu saatusesse, seiklustesse ning armastusse. Prints valgel hobusel on nüüdseks ainult sisutühi ütlus, mida võib kohata raamatulehtedel või filmides. Inimene ärkab hommikul vara, läheb raske sammuga tööle ning leiab end jällegi rutiinsest argielust. Kuidas parandada seda ellusuhtumist, tuua igavasse päeva veidikenegi päikest ja positiivsust
ja hingelisi väärtuseid ühte sulatades. Lõunamaade sinitaeva kuldselt pimestava kumaga päikesekiirte all lõõgastujaid võib lühinägelikult küll nimetada raha tuuldeloopijateks, kuid tegelikkuses on kõikvõimalikud ekstreemsed ettevõtmised ja elamused tõelisteks pärliteks, mis on väärt iga senti, mis neisse paigutatud on. Kui jalutada keset Kartaago varemeid, tunnetab ka kõige külmaverelisem külastaja sajanditetaguse Rooma impeeriumi suurlinna võimsust ja vastupandamatut soovi minna ajas tagasi nende sündmuste keskele, mis hiiglasliku asula õitsenguaegadel aset leidsid. Iga tuuleiil, õhates soojusest ja kauni Vahemere niiskest hingusest, loob kujutlustesse siira rahulolutunde. Naudingud, mida suudavad pakkuda müstilised ja ajaloolist tausta omavad paigad, on kirglikule avastajale asendamatud investeerijad tõelise elamuse saamiseks
Viimastel aastatel on hakanud tugevamalt kostma nende hääled, kes seostavad kliimamuutusi näiteks Päikese aktiivsusega või maailmamerede vetikate eluviisidega. 20. sajandi 13 kuumemat aastat esinesid just sajandi viimase 20 aasta jooksul. Nende seas olid kolm aastat soojemad kui mistahes mineviku aasta. Keskaegsed mungad ei teinud järjekindlaid ilmavaatlusi, ka polnud neil termomeetreid temperatuuri täpseks mõõtmiseks. Nõnda tuleb sajanditetaguse ilma kohta saada andmeid kaudsete tõendite põhjal. Puude aastaringid kasvavad paksemaks või peenemaks sõltuvalt sellest, kas ilm on soe või külm. Samamoodi sõltuvad ilmast korallide või arktilise lume kihid. Uurijad on põhjapoolkeralt leidnud sadakond ilmastiku indikaatorit, mida kombineerides ongi avastatud 20. sajandi ilmastiku käik. Huvi pakub, kas temperatuuri muutused on seotud päikesekiirguse, vulkaanilise aktiivsuse või süsihappegaasi tasemega atmosfääris. Nii näiteks
muud. Seekord ei lasknud Ristikivi end sellest heidutada ning ajavahemikul 1961-1976 sai ta valmis 11 romaaniga, lisaks üks raamat novelle ja jutustusi. Tema teostesari keskendub eelkõige Euroopa keskajale. See Ristikivi suur, oma mahult ja haardeulatuselt eesti kirjanduses ainulaadseks kujunenud romaanidetsükkel on kõige tihedamalt seotud 20.sajandi teise poole Läänemaailma suundumustega. Kirjanikku huvitas sajanditetaguse elu heitlused- võitlused ning see andis tema arvates inimestele võimaluse maailma paremini mõista. Teostes tuleb välja ka muudatused meie ühiskonnas ning mis jääb tänapäeval vajaka meie elus. Tähtsaks võib veel pidada ka Ristikivi kirjutatud ,,Rooma päevikut". Teos keskendub ühe inimese eneseleidmise teekonnale. Märkimisväärne on see, et selles raamatus pole autor peegeldanud omi elamusi, vaid esitanud neid vahepeal mõne kõrvaltegelase kaudu.
annaabi.ee 
