ajajärkudel. Tänu sellele on esimest rapsoodi ehk Homerost, kes oli nende teoste looja ja algne jutustaja, võimatu tuvastada. 2. "Ilias" 2.1 Teose kirjeldus "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat laulikut Homerost. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et teos pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, nagu arvukad kordused. Teose tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. "Ilias" ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". "Ilias" on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". 2.2 Lühike sisukokkuvõte
aasta tsiviilkoodi loomine. Tsiviilkoodis oli tsiteeritud 18. sajandi juriste näiteks Robert-Joseph Pothier'i, kes tundis ka Rooma õigust. Üldiselt oli tsiviilkood väga konservatiivne, eriti omandi- ja pereõiguses, kuid õiguslik võrdsus, lahutus ja orjanduse kaotamine leidsid pärast revolutsiooni tee raamatusse. Inglise õigusajalugu on ideaalne näide traditsioonilisusest ning järjepidavusest. Inglise common law põhineb sajanditepikkusel tarkusel. ,,Vanim kohtupretsedent on pärit 1780. aastast ning puudutab Sir William Blackstone'i" (Caenegem 2004, lk 10). Isegi 19. sajandi reformid pole vana, kodifitseerimata tavaõigust eriti muutnud. Pärast puritaanide revolutsioon muudeti common law inglisekeelseks. 19. sajandil kaotati avalduste süsteem ära, kuid suurt muutust see kaasa ei toonud kohtunikele jäi siiski õiguse tõlgendamise ülesanne ja õigust ei kodifitseeritud
Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks. Rituaalide seas tähtsal kohal ka pallimängud arvuka puliku ees, spetsiaalselt rajatud väljakutel. Pole kahtlust, et tegu oli surma ja allmaailmaga seotud rituaalidega. Kaasnesid võistlustega ka inimohvrid. kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Linnriigi elurütmi määravad rituaalid olid välja arvestatud kalendri järgi põhines preestrite sajanditepikkusel taevavaatlusel, mille tulemusel saavutati kõrge tase astronoomias. Tunti planeetide liikumist ja osati ka kuu- ja päikesevarjutusi ette ennustada. Arvutati välja päikeseaasta pikkus. Kõik see eeldas head matemaatika tundmist. Maiadel on 2 erinevat, kuid seounduvat kalendrit. Rituaale reguleeriv püha kalender koosnes 13 kuust, igas neist 20 päeva. Aasta oli siis 260 päeva pikk. Selle kõrval oli päikesekalender 365 päeva, mille järgi korraldati muid riigiasju
Kangelased kehastavad sugukondliku ajastu inimese ideaali. Sagedased on epiteedid ja korduvad värsid. Trooja sõda oli tõenäoliselt ajalooline sündmus ja leidis aset 13. või 12. saj eKr. Lood sõjast kandusid mitmes eri variandis edasi kuni eeposte kirjutamiseni. Sõjast räägib Homeros mõlemas eeposes.Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus nn daktüliline heksameeter.Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, näiteks arvukad kordused. Trooja (teise nimega Ilion) oli olemas, asetses Väike-Aasia rannikul. Väljakaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldusele. 4. Maailma kõige talupoeglikumast eeposest.
annaabi.ee 
