sajandil. Püramiidide sisemus oli aga umbne, seal olid vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud peale matust kinni müüriti ning väga keeruline koridoride süsteem. Selline süsteem ehitati peamiselt ohutuse tarbeks, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteedega ning paljud ristuvad üksteisega. Osa koridore on järsu kallakuga ja mõnedlõpevad äkki järskude sahtidega. Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle kolmekümne kraadi. Kahjuks ei takistanud ei keeruline koridoride süsteem, ega käikude kinnimüürimine hauarüüstajad, seetõttu on ka enamus püramiidides asuvatest haudadest aaretest tühjaks tassitud. Vana riigi kõige võimsamad ehitusmälestised on kolme vaarao püramiidid, mis asuvad Egiptuse pealinna Kairo lähedal Giza platool (pilt 3). Neist kõrgeim on vaarao Cheopsi püramiid,
Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega, mis kannab endal püramiidi tohutut raskust, nii et see ei rõhu hauakambrile. Igal kambril on eesruum ja need on kõik omavahel ühendatud koridoride ja sahtidega. Labürint Püramiidil on keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ning neid ehitati osalt tehnilisel otstarbel, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Ühed koridorid lõpevad umbteega, teised ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate noolteta seintel ja kompassita võib seal ringi ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile
See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 30 meetrit allpool maapinda ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgemas kohas 6,7 meetri. · Kolmas hauakamber on lõpetatud. Hauakamber asub 42 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõunapool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need kõik on ühendatud koridoride ja sahtidega. · Püramiidis on keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ja neid ehitati osalt tehnilistel otstarvetel, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks või hukkuks. · Paljud koridorid lõpevad umbteedega, paljud ristuvad üksteisega. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi vaid roomates,
kõrgemas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks." Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkofaag. Suurest punakashallist graniidipangast sarkofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõunapool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need kõik on ühendatud koridoride ja sahtidega. Suhteliselt väikese hauakambri kohal lasus ligi kaks kolmandikku Cheopsi püramiidi raskusest. Et kammer raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Lahendusena ehitati hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Neid leiame ka teistes püramiidides. Püramiidis on keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised
annaabi.ee 
