maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus ,,Hirm" on kirjutatud 1940. aastal. Maailmas oli siis poliitiliselt väga keeruline aeg, sest alanud oli just teine maailmasõda ning Eesti ala oli okupeerinud NSV Liit. Luuletuse meeleolu on ärev ja üsna hirmutav
maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus „Hirm” on kirjutatud 1940. aastal. Maailmas oli siis poliitiliselt väga keeruline aeg, sest alanud oli just teine maailmasõda ning Eesti ala oli okupeerinud NSV Liit. Luuletuse meeleolu on ärev ja üsna hirmutav
Ta ei salli surnud puid ja jala peal surnud inimesi, loidusele ja minnalaskmisele vastandab ta tegevuse. /.../ Sest temast peavad maha jääma õitsvad, mitte mustaks põlenud puud. Järgmisel kevadel, kui Pommer oli koolmeistri ametist lahti, avastab ta, et tema murelaps, vana suislepp õitseb nagu kõik teisedki viljapuud aias. Ka kool jäi Jaagusillale alles ja koolielu läks uue hooga edasi, kuid nüüd juba Jaan Pommerita. Mis olen ma oma elust saanud? küsib Pommer endalt. Mi-da-gi, sahiseb adraraud mullas. Mis ma saama pidin? küsib Pommer jälle. Mis on keegi saanud? Ta ei kaeba. Külvatud on palju, mis sest tulevais põlvis idaneb, seda ta ei näe. Ehk ongi nõnda parem, mõtleb ta. Riik, mis ta omadele ja võõrastele lastele jätab, pole suur ega rikas. See on neis endis, ja kui nad tema ära pillavad, ära puistavad, on nad ise süüdi; keegi ei saa nende eest vastutada, kui nad ise ei vastuta. (Valitud teosed, I köide, 1985)
. 1972; 5 10. Tabelid Tabel 1. Välistunnused Mehaanilised Pindala olek Värv Läbipaistvus Läige tunnused kombates LDPE pehme, elastne Pehme, sile Värvimatu Läbipaistev Matt HDPE Kare Natuke õline, Värvimatu Poolläbipaistev Matt sile, sahiseb Tabel 2. Põlemise karakteristikud. Keemiline vastupidavus Põlevus Leegi Põlemise Keemiline Keem. Lagunemine värv produkti vastupidavus vastupidavus lõhn hapetele alusele LDPE Põleb leegis Sees on Põletava Suurepärane Hea Tolueenis ja sinekas, küünla eemaldamisel valge lõhnaga
mittekuuldelisi aistinguid. Nt vilksti, jõnksti, sära, sirav, jõllama, võpatama, välgatama, tuksatama, läigatama. Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluukluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb sahiseb sohiseb suhiseb sähiseb, sulin vulin pulin mulin kulin lulin, kilin kõlin kulin kolin. Deskriptiiv ja onomatopoeetilistes sõnades paistab paremini kui kusagil mujal välja häälikusümboolika motiveeritud seos sõna häälikulise kuju ja tähenduse vahel. Kas või eelmiste näiteridade põhjal võime näha, kuidas tähendus oleneb sõna moodustavate häälikute iseloomust (nt kõrge i ja madalad a, o)
1) artikulatoorne foneetika tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on ka inimese suu; 2) akustiline foneetika uutimisobjekt on heli; 3) auditiivne e tajufoneetika uurib heli vastuvõttu. Transkriptsioonid: - IPA; - soome-ugri transkriptsioon - lihtsustatud transkriptsioon Mõisteid: 1) häälikute moodustusviisist tulenevalt: - heliline / helitu: · klusiil - tekib sulg (k, p, t) · frikatiiv - midagi sahiseb: sibilant(s, s, z, z) ja spirant (f, v, h) · afrikaat algab klusiiliga, lõppeb s-häälikuga (ts, ks) · nasaal ninahäälik (n, m, ) · lateraal - moodustatakse keele äärte abil (l) · tremulant värihäälik (r) · poolvokaal vahepealne ( j, w) - Vastavalt moodustuskohale: · dentaalne - hammastega, · palataalne - suulaega, · larüngaalne - kurguga,
· keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni · keeleõppimise võime on pärilik. 9. Onomatopoeetiline sõna Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluu-kluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb -- sahiseb -- sohiseb -- suhiseb -- sähiseb, sulin -- vulin -- pulin -- mulin -- kulin -- lulin, kilin -- kõlin -- kulin -- kolin. LOENGUD 10. Keeleteadus e lingvistika; üldkeeleteadus; teoreetiline keeleteadus Keeleteadus e lingvistika: · on teadus keelest, selle olemusest, ehitusest, talitlemisest ja arenemisest; · on keele teaduslik uurimine; · käsitleb kõiki probleeme, mis on seotud maailma keeltega.
annaabi.ee 
