Idifonid on niisugused löökpillid, mille valmismaterjal on ise helitekitajaks, aga membrafonidel tekitab mingi pingule tõmmatud kile heli. Need mõlemad jagunevad kahte rühma : häälestatavad ja mittehäälestuvad. Häälestuvad pillid tekitavad ühe või mitu kindla kõrgusega heli, nendega saab ka mingit viisijuppi mängida. Mittehäälestuvad löökpillid ei anna kindla kõrgusega heli, vaid tekitavad nt tilinat, kilinat-kolinat, mütse, sahinaid ning klõbinaid. Mõned mittehäälestuvad : Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalist kile. Nahka pingutatakse kruvidega, vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat ja mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm. Lisaks on tal vastu ühte nahka pinguletõmmatud metallvedrud. Need põrisevad vastu nahka, kui pillimees lööb pulkadega vastu väikest trummi
Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik täpselt ette, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendavad harmoonia ja rütm, ning sellele loovad nad erinevaid meloodiaid, justkui omavahel vesteldes. Jazz armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpille sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sahinaid ja urinaid. Iga mängija juurde kuulub ka isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi ära, kes mängib. Jazz Eestis: Eestisse jõudis jazzmuusika 20. sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadiovahendusel. Peagi hakkasid jazzmuusikat esitama ka eestlased, üks olulisemaid jazzi edendajaid oli Kurt Strobel oma orkestritega. Eesti esimesed swingorkestrid ,,Merry Pipers" ja ,,Kuldne Seitse" loodi vahetult enne Nõukogude okupatsiooni
Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes, mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid meie kõrvale tundub see võõras, "mustalt" mängimisena. Dzässmuusika armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpille sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sahinaid ja urinaid. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi selle, kes mängib. Dzäss Eestis: Eestisse jõudis dzässmuusika 20. sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel. Peagi hakati seda muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed sving-orkestrid "Merry Pipers" ja Kuldne Seitse" loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi dzäss keelu
Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes, mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk-ja keelpillidel ning laulda. A afrika rahvam uusikas on see tavaline nähtus,kuid m eie kõrvale tundub see võõras,"m ustalt" mängimisena. Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpille sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sahinaid ja urinaid. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi selle, kes mängib. 2. JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all
annaabi.ee 
