Maksas ja lihastes olev glükogeen ongi glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsalt kasutada. Kahjuks pole see varu aga kauakestev ja nii peab toiduga süsivesikuid pidevalt saama. Inimene armastab sahharoosi eeskätt magusa maitse tõttu. Nüüdisajal rahuldatakse sahharoosiga organismi üldisest energiavajadusest ligikaudu 20-25%. Seda on loomulikult liiga palju ja sahharoosi pidev liigtarbimine võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme. Valge suhkur. Rafineeritud sahharoosil, mida peensuhkur tegelikult on, puudub igasugune toiteväärtus, sest lugematu puhastamise käigus on eemaldatud vitamiinid, mineraal-, kiud- ja muud organismile vajalikud ained, mis suhkruroo ja -peedi mahlas olemas. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on just see suhkur kõige levinum, ka ülekaalulisi ja rasvumise all kannatajaid on seal kõige rohkem. Kanada arst, Nobeli preemia laureaat Sir F. G. Banting, kes 1922. a esmakordselt insuliini sai,
aurumissoojus, suur soojusmahtuvus, kõrge pindpinevus. Vesi võib olla vaba või seotud vesi seotud kas füüsikaliselt või keemiliselt. Keemiliselt seotud vett ei saa ka mikroobid kasutada. Vee sidumisvõime on tähtis kvaliteedinäitaja liha, külmutatud konservide, geelilaadsete ainete puhul. Süsivesikuterikkas keskkonnas sõltub vee sidumisvõime polüsahhariitidest. Vee sidumisvõime on seotud ka teatud ainetega keedusoolal, sahharoosil hea sidumisvõime 4. Toiduvalkude ehitus, esmatähtsad aminohapped. Valgud ehk proteiinid on ,L-aminohapetest koosnevad biopolümeerid, milles aminohapped on ühendatud peptiid (amiid) sidemetega. Primaarne struktuur peptiidsidemete abil seotud aminohapete järjestus ja üldarv polüpeptiidahelas, mummukesed mängivad üksikud aminohapped. Selle määrab ära aminohapete järjestus missugune aminohape missuguse kõrval on. Olulised on järjekord, arv, molekulmass
1.2.1 Molischi test Süsivesikute olemasolu korral lahuses tekib nende segus naftooliga kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 2ml sahharoosi, teise 2ml fruktoosi lahust. Mõlemasse lisatakse 6 tilka Molischi reaktiivi. Seejärel lisatakse tilkhaaval 1ml kontsentreeritud väävelhapet. Mõlemad katsed on üsna sarnased. Tekib õhuke tumelilla sademekiht, kuid sahharoosil on lilla värvus sinakasm, fruktoosil punakam. Järeldus: Vahekihtide teke tõendab süsivesikute olemasolu. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerisid, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale ning produktid reageerisid edasi -naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja fenüülhüdrasiini reageerimisel tekkivaid süsivesikute serivaate. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades
Joogipulbri pakend on kujundatud nii, et ka harrastussportlased ,,julgevad" seda proovida ning märkavad selle eeliseid. *Isomaltuloos on uus EU- uustoiduaineheakskiidu saanud süsivesik(ei ole uuendtoit ehk geenmanipuleeritud). Ta sobib suurepäraselt nii sportlastele kui ka harrastussportlastele. Isomaltuloos laguneb glükoosiks ja fruktoosiks kuid märgatavalt aeglaselt, millest on sportlasele märgatav kasu. Tema glükeemiaindeks on poole väiksem kui sahharoosil ja tema mõju insuliini eraldumisele on seeläbi samuti poole väiksem. Isomaltuloos on kergesti seeditav isegi 150g doosidena pikaajalise pingutuse ajal ning pole uuringutel põhjustanud maoärritust ega krampe. Kõigele lisaks on ta hammastele sõbralikum. Isostar Euroopa juhtiv spordijook. Isostari spordijook sisaldab vett, süsivesikuid, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi, kloriidi, Cja E vitamiini ja sidrunhapet (E330). Isostar spordijook ei ole gaseeritud ega sisalda suhkrut