H A R RY P O T T E R J A SURMA VÄGISED J.K.ROWLING Egerti Kiisk Christopher Tammesoo PEATEGELANE Harry Potter 17-aastane Võlur Välgunoolekujuline arm Prillid Julge, tark, abivalmis, heasüdamlik, aus Tumedapäine, sagris pea KÕRVALTEGELASED Ron Weasley Hermione Granger Punapäine, tedretäpid Väga tark Kleenuke Kohusetundlik ja Puhtavereline kangekaelne Harry parim sõber Vanemad on mugudest 6 õde-venda hambaarstid Harry parim sõbranna Armastab magusat Hermetic KÕRVALTEGELASED
Jeesusest Maarja süles. Samuti, võib paljudes kirikutes tänapäevalgi näha laemaale. Nüüdisajal on hakatud ristiusuaegseid maale taastama, kuna need annavad pildi tolle aja kunstist, kultuurist, religioonist ja ajaloost. Kurb on aga see, et Jeesust on vaid kujutatud väikese lapsena või ristil surevana. See jätab varju tõiga Jeesusest, kui suurest kuningast. Samuti kujutatakse Jeesust haiglaslikult kõhna väljanägemise- ja pikkade sagris juustega, mis ei tee teda valitsejana inimesele väga ligitõmbavaks ja väärikaks.
seal lõbusasti aega. Varsti ühinesid nendega ka Fred ja George, nad mängisid plahvatavat turakat kuni reisi lõpuni. Harry andis võiduraha -1000 galeooni - kaksikutele ning lahkus oma sõpradest ja läks kaasa oma onuga. Praegu pole mõtet muretseda, kinnitas ta endale Dursleyde auto tagaistmele ronides. Nagu Hagrid oli öelnud: tulgu, mis tuleb, ta peab sellele vastu astuma. PEATEGELASE ISELOOMUSTUS Harry Potter on tumedapäine, sagris peaga, mille ta päris oma isalt, poiss. Tema laupa ehib välgunoolekujuline arm, mille tekitas nurjunud needus. Ta on võlur. Kui ta läks Sigatüüka kooli, siis sõõlati teda Gryffindori majja, kus hinnati eelkõige vaprust, julgust ja südikust. Algselt tahtis Sõõlamiskübar teda panna Slytherini, kus au sees oli auahnus, ent Harry, kes teadis, et sealt on pärit kõik kuulsad kurjad võlurid, palus, et teda sinna ei paigutataks. Niisiis sattus ta Gryffindori ja see oli ka õige valik
Kokkuleppeliselt on heade tavade ja kommete alla mahutatud keeld panna nimeks tähenduselt kohatuid sõnu, numbreid ja üksikuid tähti (sh nt Jr., Jun.). Kuid neidki on sünniregistrisse kantud, nt tüdrukutele Angry (ingl vihane), Bajana, Demona, Grisli, Marle, Silli (sm heeringas, ingl silly rumal, lollakas), Tsirkka (vrd circa); poistele Amor, Banda, Beg (ingl paluma, kerjama), Demo, Ego, Eros, Heikko (sm nõrk, jõuetu), Hermo (sm närv), Jonni, Klein (sks väike), Lucifer, Mango, Sagris; Vladimir Teine. Perekonnaseisuametnike seas on levinud hoiak proovida vanemaid veenda, ent lepitakse siiski praktiliselt kõigi vanemate soovidega. Kui 1970. aastatel leidub sünniakti märkuste lahtris võõrapärase või kaksiknime registreerimisel sageli täiendus: ,,Vanemate tungival soovil saab laps nimeks (näiteks) Ruth", on praegustel ametnikel vastava seadusepunkti ettenäitamiseta peaaegu võimatu vanemaid veenda. Ühe põhjusena on nimetatud just vähest seaduse kaitset
1343 775 Rääk Tarmo Tartu 04:12:02 M35 177 253 Saamere Tanel Tallinn 03:09:00 M35 1656 1507 Saar Jüri Valga 04:29:02 M35 902 2765 Saar Sulev Lääne-Viru 03:51:19 M35 964 919 Saarepuu Meelis Võru 03:54:42 M35 155 433 Saarna Rivo Tallinn 03:07:07 M35 1297 2549 Sabulis Gvido Läti 04:10:20 M35 2040 1458 Sagris Virgo Tallinn 04:55:14 M35 374 340 Saimre Kaido Pärnu 03:22:24 M35 2197 2897 Saira Mikko Tallinn 05:13:08 M35 1817 1708 Salk Enrico Rapla 04:38:54 M35 413 1107 Salus Ardi Võru 03:25:35 M35 1151 2420 Sankovski Raul Tallinn 04:03:28 M35 2308 1906 Sarapuu Jaanus Tartu 05:32:08 M35 1070 1197 Sarapuu Priit Tallinn 03:59:32 M35
Niisugune oli see olend, keda ta eluaseme järgi kutsuti «vangiks», riiete järgi aga «patukahetsejaks». Kõik kolm naist -- Mahiette'i ja Oudarde'i juurde oli tulnud ka Gervaise -- vahtisid läbi aknaaugu. Nende pead tegid vangikongi veelgi pimedamaks, kuid õnnetu, kellelt nad sellega valgusenatukese riisusid, ei teinud neist väljagi. «Ärme teda eksitame,» ütles Oudarde tasa. «Ta palvetab hardalt.» Samal ajal silmitses Mahiette järjest kasvava ärevusega seda kõhetut, närbunud, sagris juustega pead ja ta silmad valgusid vett täis. «Küll oleks imelik...!» sosistas ta. Oma pead läbi õhuava trellide pistes läks tal korda pilku heita nurka, kuhu õnnetu vangi pilk oli kiindunud. Kui Mahiette pea tagasi tõmbas, oli ta nägu pisaraist märg. «Kuidas seda naist kutsutakse?» küsis ta Oudarde'ilt. Oudarde vastas: «Me nimetame teda õde Gudule'iks.» «Ja mina,» vastas Mahiette, «mina nimetan teda Paquette-la-Chantefleurie'ks.»
annaabi.ee 
