kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud kettast tulenevate kiududega, mis kinnituvad luuümbrisesse. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Säsituum on suure veesisaldusega, selle ülesanne on vastu panna survejõududele. Väga elastne. Kummardamisel liigub taha poole, sirutamisel ette. Nimmelülide vahel on kettad
Kõhukelme katab ainult põietippu ja tagant põiekeha, ülejäänud osas on kusepõis kaetud sidekoelise kestaga (adventiitsiaga). Kusiti urethra Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine. Naise kusiti urethra feminina on 3-3,5 cm pikkune torujas elund, mis paikneb tupe ees. Algab lehtrikujulise sisemise kusitisuudmena põiekaela piirkonnas, kulgeb häbemeliiduse taga allapoole ja avaneb sagitaalse pilukujulise välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb teda kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline (allub tahtele). Kusiti sein on veniv ja koosneb limaskestast (moodustab pikikurde, sisaldab limanäärmeid ja lümfoidkude) ja submukoosast. Lihaskest on http://www.stronghealth.com/services/urology/conditions/imag
Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. 8. Liigeste jaotus: Liigeseid on kolme liiki: 1)Keraliiges – Ühe luu liigesepind on kerakujuline, teine kausjas. Artikuleerivad luud võivad liikuda peaaegu igas suunas. ( nt õla- ja puusaliiges) 2)Plokkliiges – Moodustavad sagitaalharjaga varustatud silindriline liigesepind, mida nim plokiks ja harjale vastava sagitaalse vaoga liigesepind. Luud liiguvad ühes suunas (nt.küünar- ja põlveliiges) 3)Sadulliiges – Mõlema luu liigesepinnad nõgusalt sadulakujulised, kujult sarnane hobuserauaga ja laseb liigutada kahes suunas (nt. Piirde-, kabja- ja sõraliiges) 9. Skeleti jaotus: (Skelett ehk luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes, on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid)
sirgenurga all. Vertikaalne on kõige piklik ja on perpendikulaarne tugipnnale. Põiktelg on paralleelne tugipinna suhtes.Sagitaalne telg kestab eest taga poole. Vertikaalne telg on pealine, kuna sagitalseid ja püiktelge saab teha palju, vertikaalseid vaid üht. Kõikige telgidele vasvaad 3 lamedust: sagitaalne (läheb sagitaaltelje suunas ja paralleelselt põiktelge suhtes, keskmine lameds jagab keha paremaks ja vasakuks osaks), frontaalne ( läheb põiktelje suunas ja on perpendikulaarne sagitaalse telje suhtes, jabag keha eesosaks ja tagaosaks) ja horisontaalne (läheb põiktelje suunas ja on parallelne tugipinna suhtes ja perpendikulaarne vertikaaltugi suhtesm jaguneb keha ülemiseks osaks ja alumiseks osaks). Endodermi ja mesodermi lateraalsed plaadid Endoderm formeerib sõrmiku ja derivaatide sisemise epiteeli. Kõik sisemise organid on moodustanud endodermi ja mesodermi komponentidest. Sidukoed, vedesoonid, organite lihased on mesodermilised.
üles ja alla. N: Proovi tunnetada sagitaalplaanis ette likumist rindkeres, ninas, keha esipooles kui ettepoole suunatud plaanis. Proovi tunnetada kaela, kukla, abaluude suundumist tahapoole sagitaalplaanis. Peamised liikumissuunad (primary highways) ongi ette-taha, paremale- vasakule, ülea-alla liikumisuundades, sest see on sümmeetriline. Nende kuue ruumisuuna kasutamisel saame 1. Lateraalse liikumisplaani (ukseplaan) 2. Sagitaalse liikumiplaani (rattaplaan) 3. Horisontaalse liikumiplaavi (lauaplaan) Nende plaanide nurkade ühendamisel saame diagonaalsuunad - kokku 12 suunda vektoreid. Klassikaline ballett kasutab teatud kindlaid põhisuundi, andes liikumistele neis ka nimetused - I , II, V, VI positsioon jne. ja ei kasuta ülejäänud ruumisuundi. Varased moderntantsu pioneerid (Graham, Humphrey, Laban, Wigman) kasutasid peamiselt suundi, kuhu oli võimalik liikuda spiraalselt, nõjatudes ja kukkudes
annaabi.ee 
