Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Nudipaelussi päisel on 4 iminanappa. Põhjustab seedehäireid, kõhuvalu, iiveldust, peapööritust. Parasiitse eluviisi tõttu on nudipaelussil ainult kolm elundkonda närvisüsteem, erituselundid ja sigimiselundid. Nudipaeluss toitub inimese seeditud toidust, selle pärast tal ka puudub seedeelundkond. Nudipaeluss on liitsuguline loom. Tema kehas on 800-1000 lüli ja igaühes neist on sigimiselundid. Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui muna on valminud, st "küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Lülide sees olevad munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Et munad edasi areneks, peavad nad sattuma veise soolde. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale, võivad veised need koos rohuga sisse minna. Veise sooles väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Veri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb põiekujul...
c) puuduvad -õige 135. Paelusside suguelundid a) paiknevad eraldi igas lülis -õige; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad . 136. Paelusside närvisüsteem ja erituselundid a) paiknevad eraldi igas lülis ; b) on ühised üle kogu lüliketi -õige; c) puuduvad . 137. Kõik paelussid on lülilised a) õige; b) vale -õige. 138. Nimeta paelussid, kelle lülid on väliskeskkonnas roomamisvõimelised: 1Taenia saginata 2Echinococcus granulosus 139. Nimeta paelusside liike, kelle keha ei ole lüliline 1Ligula intestinalis linnuroni 2 Amphilina foliacea kärgleht ... 140. Ligula intestinalis elab pikema aja oma elust a) kalas ; b) linnus -õige. 141. Diphyllobothrium latum parasiteerib a) inimeses -õige; b) veises ; c) lambas ; d) koeras ; e) kassis . 142. Diphyllobothrium latum vaheperemees on a) veis ; b) siga ; c) sõudik ; d) röövkala -õige. 143
c) puuduvad -õige 135. Paelusside suguelundid a) paiknevad eraldi igas lülis -õige; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad . 136. Paelusside närvisüsteem ja erituselundid a) paiknevad eraldi igas lülis ; b) on ühised üle kogu lüliketi -õige; c) puuduvad . 137. Kõik paelussid on lülilised a) õige; b) vale -õige. 138. Nimeta paelussid, kelle lülid on väliskeskkonnas roomamisvõimelised: 1Taenia saginata 2Echinococcus granulosus 139. Nimeta paelusside liike, kelle keha ei ole lüliline 1Ligula intestinalis linnuroni 2 Amphilina foliacea kärgleht ... 140. Ligula intestinalis elab pikema aja oma elust a) kalas ; b) linnus -õige. 141. Diphyllobothrium latum parasiteerib a) inimeses -õige; b) veises ; c) lambas ; d) koeras ; e) kassis . 142. Diphyllobothrium latum vaheperemees on a) veis ; b) siga ; c) sõudik ; d) röövkala -õige. 143
See halvab paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Paar tundi pärast rohu sissevõtmist on vaja tingimata võtta lahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada. 9. Millist liike paelusse on olemas ? - Laiuss on kuni 11m pikkune ja kuni 20mm laiune kollakas-valkjas-halli värvusega lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on tavaliselt kalad või vähjalised. Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Vaheperemeheks on karjaloomad. Nookpaeluss (Taenia solium) on tavaliselt 3,5 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on sead. 10. Paelussi sümptomid ehk avaldumine. - Maksas paiknevad tsüstid õivad tekitada ebamäärast kõhuvalu ja naha kollasust ehk ikterust. Kui selline tsüst lõhkeb, tekib nahasügelus, palavik ning nahalööve
- elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes · Fasciola hepatica maksakakssuulane · Opisthorchis felinus siberi tagaraiglane · Dicrocoelium lanceatum väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) 2 - suured mõõtmed - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum laiuss · Taenia solium nookpaeluss · Taenia saginata nudipaeluss · Echinococcus granulosus ehhinokokk · Hymenolepis nana kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss
Dicrocoelium lanceatum – väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) - suured mõõtmed 1 Helmintiaasid 2 - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid Diphyllobothrium latum – laiuss Taenia solium – nookpaeluss Taenia saginata – nudipaeluss Echinococcus granulosus – ehhinokokk Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases Ascaris lumbricoides – solge Enterobius vermicularis – naaskelsaba Trichurius trichiura – piuglane
• inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt; • hammustuse või küünistusega: Pasteurella multocida, marutõbi, katk, kassi- ja rotiküünistustõbi, tulareemia: • vektori abil: katk, tulareemia, tähniline tüüfus, Lyme'i tõbi, Q-palavik, entsefaliidid, trüpanosomiaas, leišmanioos jt; • toiduainetega: brutselloos, tulareemia, tuberkuloos, Q-palavik, listerioos, salmonelloos, antraks, Taenia solium, Taenia saginata, Trichinella, Diphyllobothrium latum, toksoplasmoos. 49 Riketsiate üldiseloomustus Sugukond Rickettsiaceae koosneb väga väikestest aeroobsetest gramnegatiivsetest bakteritest, mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid. Nad ei kasva kunstlikel söötmetel. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid, nad võivad olla pulgakujulised, kokid või isegi filamendid. Riketsiates esineb nii DNA kui ka RNA
living organisms can directly and indirectly tific information about the entire issue of cause food-borne diseases as well. Among food safety and consumer protection. It is a nonmicrobial food-borne disease agents book worth reading and studying by consum- are scombroid fish (associated with high ers concerned about food safety. levels of histamine), cestodes (flatworms The book Food Microbiology: Fundaments such as Taenia saginata, T. solium, and and Frontiers by Doyle and Beuchet Diphyllobothrium latum), nematodes (hook- (2007) should be studied for an in-depth worms such as Trichinella spiralis), trema- understanding of the subject of food micro- todes (flukes such as Clonorchis sinensis), biology and safety. Updated information on shellfish (indirect toxin from the dinoflagel- rapid Methods and automation in microbiol-
annaabi.ee 
