kohateooria – esimene teooria, mis ÕO3 sisekõrvas erineva helide eristamiseks välja pakuti. Helide L3 kõrgusega helide kõrguste eristamise aluseks on signaali eristamine? neuraalselt see, millised neuronid basilaarmembraanil parasjagu signaali edastavad. Kindlad neuronid aktiveeruvad kindla sageduse peale. 2. sagedusteooria - Kogu basilaarmembraan võngub erinevate helikõrguste esitamisel. Spetsiaalsete karvarakkude ja auditoorse närvi ergastussagedusest sõltub helikõrguste eristamine. Mis on heli? Millist Õhus leiduvate molekulide L3 helivahemikku suudab süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv inimkõrv eristada? suudab eristada 20-20 000 Hz (Hz)
Millist tüüpi stimulatsiooni vastu võtavad? Kuidas ja kus toimub sensoorne kodeerimine e. transduktsioon e. tekib aisting füüsikaline stiimul muutub närvisignaaliks? Millised on stiimuli füüsikaliste omaduste psüühilised vasted (nt. kuulmises sagedus = helikõrgus jm.)? Kuidas toimub aistingu kodeerimine spetsiifilisuse ja mustri teooriast lähtuvalt kumb kehtib ja kuidas väljendub? (NB! Kuulmises koha- ja sagedusteooria) kinesteesia - lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad infot meie keha liikumisest tasakaalumeel - sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile informatsiooni meie pea asendist ja selle liikumisest. nahameeled - rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta(surve, soojus, külmus, valu). Erinevad retseptorid vastutavad kindlate aistingute eest
sagedusega võngetele). (maksimaalse väljundi koht on olemas iga sageduse jaoks) NS interpreteerib basilaarmembraani erinevate osade võnkeid erinevate helikõrgustena (membraani algusosa reageerib kõrgematele sagedustele; basilaarmembraani jäikus väheneb teo algusest lõpu poole). Tekitas probleeme madalsageduslike helide taju seletamisega! (alla 50 Hz sageduse puhul võngub kogu membraan) · Sagedusteooria (ehk jooksva laine teooria) autor G. von Bekesy (Nobeli preemia 1961) leidis, et Helmholtzil oli õigus vaid osaliselt: ovaalakna stimulatsioon paneb võnkuma basilaarmembraani ja heli kõrguse taju sõltub tõesti lainetuse kohast, kuid see on nii keskmiste ja kõrgemate sageduste puhul. Kuid madala, näit. 50 Hz sageduse korral võngub juba kogu membraan ja inimkõrv tajumadalamaidki helisid.
● teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid ● need omakorda kuulmisrakkude kiud ● helivõnked muutuvad närviimpulssideks ● kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Helikõrguse eristamine sisekõrvas toimub kahel viisil: kohateoorial ja sagedusteoorial. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli kohateoora ja madalamate helide puhul sagedusteooria. alla1000Hzhelid(madalad)- sagedusteooria üle1000Hzhelid(kõrged) - kohateooria Helide kõrguse kodeerimine on mustri- ja spetsiifilisusteooria kombinatsioon Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Doppleri efekt Helilainete “kuhjumine” liikuva heliallika korral (helide “kuulaja” seisab paigal) Helilainete kuhjumine Doppleri efekt seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.
Kõrged sagedused tuvastatakse basilaarmembraani karvarakkude poolt ovaalakna juures, madalad teo tipu lähedal. Kohateooria ei suuda seletada alla 500 Hz sageduse helina tunnetamise mehhanismi, seletatav on aistingute tekke võimalikkus sageduste vahemikus 500 20000 Hz. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 24 Kuulmise sagedusteooria W. Rutherford (1886): Madalamatel sagedustel (kuni 1000 Hz) võngub kogu basilaarmembraan stiimultooni sagedusel analoogselt mikrofonimembraanile. See teooria ei suuda seletada, kuidas saab inimene kuulda kõrgeid helisagedusi (kuni 20 000 Hz) Kuulmise laine- (või valangu-) teooria Wever & Bray (1937): Karvarakkude rühmad toimivad laine või valangu põhimõttel. G. v. Bekesy (1947): Tegelikult võngub basilaarmembraan liikuva laine põhimõtte kohaselt
annaabi.ee 
