· salvestusmälu 1 GB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC2 · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 128 MB SDRAM · salvestusmälu 512 MB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC3 · ekraani pikslite tihedus - VGA (640 x 480 piksliga) · operatiivmälu 256 MB RAM · salvestusmälu 8 GB NAND Flash · GSM modem 4 sagedusribaga GSM/GPRS/EDGE modem Slate · ekraani pikslite tihedus 480 × 800 pikslit · operatiivmälu 512 MB · salvestusmälu 16 GB SSD · GSM modem integreeritud 3.75G modem Leica Zeno 15 · ekraani pikslite tihedus 640 × 480 pikslit · operatiivmälu 512 MB DDR SDRAM · salvestusmälu 1 GB · GSM modem Integreeritud GSM/UMTS 3.5G module integreeritud antenniga
Mõned seismograafid on paigutatud ka maa alla, kus on paremini tunda Maa sisevõnkeid. Seismograafid ei registreeri ainult maavärinaid, vaid ka teistel põhjustel toimuvaid võnkeid - tuumapommi plahvatusi jm. Golitsõn-Wilipi vertikaalseismograaf. Moskva Maafüüsika Instituudis konstrueeritud seismograaf CM-3. Väga laia sagedusribaga (10-3-102Hz) seismograaf Quanterra-680. 8 KAS MAAVÄRINAT ON VÕIMALIK ETTE ENNUSTADA? Kõikide teiste ebatavaliste ennustamiste kõrval on maavärinate ennustamine kõige vanem kui ükski teadus. See oskus on sama vana, kui inimasustus maavärinate piirkonnas. Kõige vanemad ennustajad olid astroloogid ja ettekujutajad. Pärsias registreeriti vanim teadaolev maavärinaennustus 800 aastat e.m.a.
maailmamere keskmise tasemega ning asetseb risti loodjoonega. 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss tekitatakse, plahvatuse,suruõhkahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. Seismiliste lainetel eristatakse kahte tüüpi: ruumi e. keha ja pinnalained (s.o. Maa sees ja Maa pinnal levivad lained). Pinnalained ei levi Maa sisemuses, kuid seda teevad ruumilained. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - P (piki) ja S (risti) lained.
Praegu saab ookeani põhja puurida läbi kuni 8100 m paksuse veekihi. Maakoore alumiste kihtide ehitust ja kõike, mis on maakoore all, saab uurida vaid kaudsete meetoditega. Seismiline impulss ekitatakse plahvatuse, suruõhu kahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. P-lained vaadeldakse kui keha mahu ja S-lained kui keha kuju muutusega seotud deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone).
vastavas suhtes. Nii, et õhukulu meetri või mõõturi signaal mõjutab väljundit kõige enam ja õhu temperatuuri andur kõige vähem. Opvõimendi baasil on võimalik luua mitme erineva otstarbega võimendeid kui tagasiside ahelaga kujundada nõutav sageduskarakteristika kuju. Joonis 2.11.2 Graafik ja skeem Nii näiteks on helisagedusvõimendi vajalik sageduskarakteristika opvõimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedusribaga. Kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sageduspiir määratakse sisendisse ühendatud RC ahelaga R1 C1 milline ei lase läbi alalispinge signaali ning alumise sageduspiiri määrab kondensaatori mahtuvus takistuse ja R1 suhe. Võimendusteguri keskmistel sagedustel määrab tagasiside ahel, see on takistuste R1 R2 suhe ülemise sageduspiiri määrab aga tagasiside ahelas olev kondensaator C2 sest
sagedusribas (300-3400 Hz), tuleb nad muundada (moduleerida) kujule, mis vastab selle ülekanderiba parameeritele. Definitsioon: modulatsioon on protsess ühe signaali (kahendsignaali) mõjutamiseks teise (moduleeriva) signaaliga. Digitaalandmete edastamiseks analoogtelefonikanalis tuleb seega 300-3400 Hz sagedusribas olevat kandesagedust mõjutada digitaalandmetega (nulli ja ühe väärtustega). Lihtsamalt öeldes- modemi ülesandeks on esitada bitijada sellisel kujul, et saaks selle piiratud sagedusribaga helikanalist läbi suruda. Inimkõrv suudab telefonikõnest raginad ja kahinad välja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud nii, et need ilma moonutamata sihtmärgini jõuaksid. Selleks tarvitatakse mitmesuguseid kavalaid modulatsioonimeetodeid. Amplituudmodulatsioon (AM) Amplituudmodulatsiooni korral muudetakse kandesageduse amplituudi vastavuses moduleeriva signaaliga. Nagu näha jooniselt, varieerub sel juhul kandesageduse amplituud nullist kuni maksimumväärtuseni.
annaabi.ee 
