ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C). (2) Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C) (edaspidi meetmeterakendusväärtus), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid. (3) Infraheli piirnormid on järgmised: 1/3 oktaavriba kesksagedus Hz: 2; 2,5; 3,15; 4;5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20 Helirõhutase dB: 130, 126, 122, 118, 114, 110, 100, 102, 98, 94, 90 (4) Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 2025 kHz on 105 dB ja sagedustel üle 25 kHz on 115 dB. (5) Kui mõnel tegevusalal päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt, võib müraga kokkupuute piirnormide ja meetmete rakendusväärtuste kohaldamiseks päevase müraga kokkupuute taseme asemel kasutada nädalast müraga kokkupuute taset (LEX,nädal) järgmistel tingimustel: 1) nädalane müraga kokkupuute tase ei ületa 85 dB(A); 2) terviseriskide vähendamiseks on rakendatud asjakohaseid abinõusid.
Selle põhjuseks on ruumiline resonants, mis tekib, kui laine pikkus õhus saab võrdseks paindelaine pikkusega materjalis. Seda olukorda nimetatakse lainete ühildumise efektiks. Selles piirkonnas heliisolatsioon ei sõltu materjali massist, vaid materjali jäikusest ja helienergia kadude suurusest materjalis. Mida jäigem ja paksem on materjal, seda madalam on kriitiline sagedus. Kui rasketel ehitusmaterjalidel on kriitiline sagedus madalas sageduspiirkonnas (nt 100 mm paksusel betoonil sagedusel 200 Hz), siis 4 mm paksusel klaasil on see 3000 Hz ning 12 mm paksusel klaasil 1000 Hz. Seega ühekordse klaasi heliisolatsiooni määrab kesksagedustel massi seadus ja klaasi paksuse suurendamist piirab kriitiline sagedus, mis paksuse suurenemisega nihkub allapoole. Kui vajatakse heliisolatsiooni enam kui 34 dB, siis seda pole praktiliselt võimalik ühekordse klaasiga saavutada
läbides ehitisi, tihedaid metsi, isegi mägesid. Mõju tervisele: - kohleaarvedeliku muutused, sisekõrva balanss on häiritud - ebakindlus, peapööritus, seletamatu hirm - ebmäärane raskustunne, väsimus, ärrituvus - valu kõrvades, nürikuulmus; pingeköha (10 Hz) Infraheli piirnormid Infraheli- heli sagedusega alla 20 Hz Hz 2 4 10 20 dB 130 118 102 90 Ultraheli Elastses keskkonnas leviv mehhaaniline võnkumine sagedusega >20000 Hz Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 20-25 kHz on 105 dB ja sagedustel üle 25kHz on 115 dB ULTRAHELI Kasutatakse detailide puhastamisel, ainete struktuuranalüüsil, defektoskoopias, kajaloodides, jootmisel, keevitamisel , raviks, diagnostikas, operatsioonidel, elektolüüs, keemiliste reaktsioonide kiirendamine Tervisekaebused UH seadmetega töötamisel: - püsiv peavalu otsmiku piirkonnas - unehäired - tähelepanu, mälu nõrgenemine - kuulmisteravuse langus - rõhu- ja kipitustunne silmades, nägemisteravuse langus
objekt kiirendab ja kirgastab ajas temale kiiresti järgneva naaberobjekti tajumist); ruumiliselt kvanditud kujutiste (sarnanevad TV-s ja ajalehtedes praktiseeritud anonüümsust taotlevatele ,,ruudustatud" kujutistega) tajumise paradoksid, kus tajumistingimuste paranemine ning tähelepanu koondamine hoopis halvendavad originaalkujutise äratundmist ming kus vaid väikese kvandiastmega muutusega kriitilises ruumirastri sageduspiirkonnas kaasneb dramaatiline muutus kujtise äratundmisastmes; maletajate kujtluses Stroop tüüpi interferentsi leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu korral; demonstratsioon McGurki efekti suurest tolerantsist ruumilise kvantimise poolt sisse viidud kujutise vasestamisele ja ,,jämendamisele". Eesti psühholooge 14 Lisa 1 Eesti psühholooge
sagedus vahemikus. Sagedusest f1 kuni sageduseni f2. Kusjuures see võimendatav ribalaius võib sõltuvalt kasutusalast olla erinev ja ka võimendatavate sageduste väärtus võib samuti olla erinev sõltuvalt kasutusvaldkonnast. Näiteks katla leegi signaal on sageduspiirkonnas 10 kuni 40 hertzi ja sellise riba võimendus asub leegi regulaatoris. Eriti kitsa ribaga võimendeid kasutatakse raadio tehnikas vastuvõtja häälestamiseks soovitavale jaamale st. need võimendid peavad olema ümber häälestatavad. Tavalised valitakse selektiivseteks võimenditeks ja kui nad baseeruvad häälestatavatel võnkeringidel, siis ka resonants võimenditeks. 1.1.4. Lairiba võimendi
tabelid. Eraldiseisvad marsruuterid on võrgust konfigureeritavad tavaliselt veebi, telnet- või ssh-protokolli kaudu. Marsruuter töötab IP-aadressidega, seega võrgukihis. Modem (modulaator-demodulaator) on seade, mis teisendab digitaalse signaali analoog- signaaliks ja vastupidi. Analoogsignaali kasutatakse telefoniliinis, TV-kaablis jm. andmete edastamiseks. Telefoniliinis edastatakse andmeid tänapäeval kahel meetodil. · Sageduspiirkonnas 04 kHz töötab kommuteeritav telefonivõrk. Sellesse piirkonda mo- duleerib ka analoogmodem oma signaali. (Telefonitorus on analoogmodemi signaal kuuldav ühtlase kahinana.) Analoogmodemi kiirus ulatub kuni 7 kB/s (56 kbit/s), see on antud sagedusriba jaoks füüsiline piir. Analoogmodemid on enamasti sisemised, st. mingile siinile sobivad laiendusplaadid. 52 Igale võrgukaardile on tootja poolt antud unikaalne riistvaraline e. MAC- (Media Access Control) aad-
annaabi.ee 
