HELI TEHNILISED NÄITAJAD: Heliks nim igasugust mehaanilist võnkumist, mis levib laine nähtusena elastses keskkonnas (gaasides, vedelikes, tahketes ainetes). Inimene tajub heli, mille võnkesagedus on 16 Hz...20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 kHz ultraheli Heli allikast levib heli laine sfääriliselt igas suunas. Levimise kiirus esineb keskkonna tihedusest ja temperatuurist. Õhus 20°C v = 340 m/s 340 m/s = 340*36 000 = 1224 km/h Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel. Lainenähtustena on helilainetel kõik omadused, mis esinevad laineprotsessidel. 1) Liikumine ehk interferents 2) Paindumine takistuste taha difraktsioon 3) Neeldumine ehk helitugevuse vähenemine materjalides. Suur neeldumine on väikese tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine suure tihedusega materjalidelt
; . : . (ECR): 2) (heli sagedusliku - , koostise ajaline käik): ECR. (audiosalvestise jagamine (jagamine) . - ;
Eriti kasutatavad on jälgivad sagedusdetektorid, mis põhineb kiirelt ja täpselt PM moduleeritud signaali sageduse muutusi järgival kitsaribalisel filtril. Sellise kitsaribalise filtri kasutamisega saab suurendada signaal/müra suhet suurte mürade tingimustes. 3.4. Sageduse süntesaatorid- Süntesaatoreid, mis genereerivad signaale, katmaks vajalikku sageduste võrku, kasutakse vastuvõtjates sagedusliku häälestuse muutmiseks, häälestusvaba raadiokanalite ümberlülimiseks, numbrilistes faasijärgihäälestussüteemides ja paljudes muude rakendustes. Vajalik sageduste võrk saadakse ühe tugigeneraatori (tavaliselt kvartsgeneraatori) sageduse koherentse muundamisega, sageduse kordistamise ja jagamisega. Saadud signaalide pikaajaline sagedusstabiilsus on võrdne tugigeneraatori pikaajalise sagedusstabiilsusega. Realiseerimise põhimõttelt jagunevad süntesaatorid analoog- ja
dioodi pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem kui vahelduvoolu pingelang. Kui ühendada toodud viisil astmete vahel 2 dioodi siis on nende summaarne alalisvoolu pingelang umbes 1,5V, mille võrra väheneb kollektorilt baasile antav pinge. Samal ajal on seal vahelduvpingeline pingelang ehk signaali kadu mitte rohkem 0,1-0,2V. 2.5 Lõppvõimendid Lõppvõimendite ülesandeks on arendada koormusest maksimaalsest signaali sagedusliku võimsust. Elektrotehnika kursusest on teada, et tarbijal saab maksimaalsel võimsusel juhul kui generaatori sisetakistus on võrdne koormustakistusega. Joonis 2.5.1 Võimendi korral on generaatori sisetakistuseks võimendus astme väljund takistus. Ja selleks, et rahuldada sobituvuse tingimus ühendatakse koormus võimendus astmega väljundtrafo kaudu. Joonis. 2.5.2 Trafo kasutamisel langeb koormustakistus primaar poolele taandatud
saadetise liikumise informatsioon esitatud vöötkoodidega. Terminali sisenevad saadetised ska- neeritakse vöötkoodi käsiskanneritega või konveieri skanneritega. Skaneerimisega kinnitatakse saadetise jõudmine vahe- või lõppkäsitluspunkti. Üha enam on hakatud kasutusele võtma raadio- sagedusliku tuvastamise tehnoloogiat, sest lühikeste läbimisaegade puhul on võimalik sel viisil kaubakäsitlusprotsesse märkimisväärselt kiirendada. Teine RFID tehnoloogia eelis on võimalus tagada peaaegu sajaprotsendiliselt, et saadetised sorteeritakse, konsolideeritakse ja lähetatakse vigu tegemata.
annaabi.ee 
