Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Dispersioon on tingitud keskkonna parameetrite sõltuvusest sagedusest. 2. dispersiooni mõju signaalile Sel juhul polükromaatilise signaali erinevatele sageduspotentsiaalidele vastavad ruumis erinevad faasitasapinnad, mis levivad erinevate kiirustega. Laine murdumise puhul mittehomogeenses keskkonnas levivad erinevad sageduskomponendid erinevaid teid mööda ja signaal jaguneb ruumiliselt monokromaatilisteks signaalideks. Sellist nähtust kasutatakse laialdaselt optikas. Laine levimisel homogeenses dispersiooniga keskkonnas (või ka normaalsel langemisel sellise keskkonna pinnale) ei toimu sageduskomponentide ruumilist eraldumist ja dispersioon avaldub signaali moonutustes, mis on tingitud signaali erinevate komponentide faaside suhtelistest nihetest 3.faasikiirus ja grupikiirus Faasi ja grupikiirus
04 = 3*10^8 / 16*10^9 = 0,01875 m 5. Leidsime arvutuslikult lainepikkused lainejuhis, kasutades valemit g1 = 0,03750 / SQRT(1 (0,03750 / 2* 0,023)^2) = 0,06475 m g2 = 0,03000 / SQRT(1 (0,03000 / 2* 0,023)^2) = 0,03957 m g3 = 0,02308 / SQRT(1 (0,02308 / 2* 0,023)^2) = 0,02668 m g4 = 0,01875 / SQRT(1 (0,01875 / 2* 0,023)^2) = 0,02053 m 6. 7. Kokkuvõte ja järeldused Dispersiooniks nimetatakse laine levimiskiiruse sõltuvust sagedusest. Selle korral signaali erinevad sageduskomponendid levivad erinevate faasikiirustega ning signaali levimiskiirust ei saa samastada enam faasikiirusega. Sellisel juhul signaali levimiskiirust iseloomustatakse nn grupikiirusega, mis langeb kokku energia levimisega ruumis. Katsete tulemustena leitud lainepikkused lainejuhis erinesid tunduvalt arvutuslikult leitud lainepikkustest. Suur erinevus on arvatavasti tingitud sellest, et katsete läbiviimiseks kasutatud mõõtesild on küllaltki vana ning ei ole seetõttu enam töökorras.
Corti elund: on meie kuulmissüsteemi tüvi, asub basilaarmembraanil. Karvarakkude deformatsioonist tekivad närviimplusid, mis saadetakse kuulmisnärvi abil ajju. 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? Alla 1000 Hz jäävaid helisid tajume lineaarselt, üle 100 Hz jäävaid helisid tajume logaritmiliselt. Erinevatele kriitilistele ribadele sattuvad sagedused on tajus tugevalt eristatud. Erinevatesse sageduspiirkondadesse kuuluvad sageduskomponendid määravad tajus heli valjuse, kõrguse ning selle spektri. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? Helivaljuse taju on seotud helirõhu ja sagedusega. Kuulmislävi kuulmise alumine piir; valulävi kuulmise ülemine piir. Samavaljusejooned: näitavad inimese poolt tajutava helivaljuse sõltuvust sagedusest erinevatel heli intensiivsustel. 54. Tajukatsete metoodikast. Eesmärgiks on modelleerida kõnetaju. Tajutestid: 1)
Sellise lihtsa lähenemise probleemiks on, et me võtame üheaegselt vastu ka signaalid sagedusvahemikus 13,99815 MHz kuni 14000 MHz - mis moodustavad vahesageduse pääsuribas imaginaarsignaalid - nagu seni vaadeldud supervastuvõtja peegelkanal seda teeb. Üldistatud valem kahe signaali korrutamisel näeb välja järgmine: fs*fhet=(1/2)*[(fs+fhet)+(fs-fhet)+(-fs+fhet)+(-fs-fhet)]. Kui kasutame otsemuundust, siis saame kasuliku signaali sageduskomponendid. Madalpääsfilter lõikab ära tekkinud nii positiivsed kui negatiivsed kõrgemad sagedused kuid lisaks soovitud + 0,001 MHz sagedusele jääb alles ka miinus 0,001 MHz sagedus. Viimane jääb siis14,00 MHz kesksagedusest siis teisele poole. Kui sisendis pole signaale sagedustel 13,99815 kuni 14,000 siis häireid ei teki. Samas tekkinud peegelkanal, mis nullise vahesageduse juures jääb nüüd negatiivsete sageduste poolele, põhjustab ikkagi täiendavat müra vastuvõtjas
SAGEDUS Täisvõngete arv sekundis. SCHRÖDINGERI VÕRRAND Võrrand, mis kvantteoorias kirjeldab lainefunktsiooni arengut ajas. 53 SINGULAARSUS Aegruumi punkt, milles aegruumi kõverus saab lõpmata suureks. SININIHE Vaatleja poole liikuva objekti kiirguse sinisemaks muutumine; seda põhjustab Doppleri efekt. SPEKTER Lainet moodustavad sageduskomponendid. Päikesespektri nähtavat osa näeme vahel vikerkaarena. SPINN Üks elementaarosakeste sisemisi omadusi. Väga ligikaudses mudelis saab spinni seostada osakese pöörlemisega. STRING Ühemõõtmeline objekt, mis stringiteoorias asendab struktuurita elementaarosakese mõistet. Stringi erinevad võnkeolekud vastavad erinevate omadustega elementaarosakestele. STRINGITEOORIA
SAGEDUS Täisvõngete arv sekundis. SCHRÖDINGERI VÕRRAND Võrrand, mis kvantteoorias kirjeldab lainefunktsiooni arengut ajas. SINGULAARSUS Aegruumi punkt, milles aegruumi kõverus saab lõpmata suureks. SININIHE Vaatleja poole liikuva objekti kiirguse sinisemaks muutumine; seda põhjustab Doppleri efekt. SPEKTER Lainet moodustavad sageduskomponendid. Päikesespektri nähtavat osa näeme vahel vikerkaarena. SPINN Üks elementaarosakeste sisemisi omadusi. Väga ligikaudses mudelis saab spinni seostada osakese pöörlemisega. STRING Ühemõõtmeline objekt, mis stringiteoorias asendab struktuurita elementaarosakese mõistet. Stringi erinevad võnkeolekud vastavad erinevate omadustega elementaarosakestele. STRINGITEOORIA
annaabi.ee 
