Näiteks on mootoril dünaamiline reziim üleminekul ühelt püsikiiruselt teisele. See sõltub süsteemi (või ühe elemendi) omadustest ja muutust põhjustanud sisendsignaalist. Siirdereziimide kirjeldamisel kasutatakse siirdekarakteristikat. Siirdekarakteristika näitab väljunduuruse muutumist ajas hüppeliselt muutunud sisendsignaali korral. Lisaks siirdekarakteristikale kasutatakse siirde uurimiseks ka teisi karakteristikaid, näiteks sageduskarakteristikaid. Eksperimentaalselt saadakse sageduskarakteristika, kui sisendisse anda muutuva sagedusega konstantse suurusega siinussignaal ja ostsillograafi või isekirjutava graaf. Amplituudi sageduskarakteristika (ASK) Üldist Iga reguleerimissüsteem töötab stabiilses reziimis (püsireziimis) või dünaamilises reziimis. Dünaamiline reziim esineb üleminekul ühest püsireziimist teise. Dünaamilist reziimi nimetatakse ka siirdeprotsessiks. Näiteks on mootoril dünaamiline reziim üleminekul ühelt püsikiiruselt teisele. See
1.3 Ribavõimendi Joonis 1.3.1 Ribavõimendi võimendab signaale suhteliselt kitsas kuid küllalt täpselt määratud sageduste vahemikus. See on f1 kuni f2 joonisel. Neid kasutatakse eelkõige selleks, et eraldada suurest hulgast erineva sagedusega signaalidest meid huvitavad signaalid. Nii näiteks kontrollitakse katlaleeki fotoanduriga, sagedusvahemikus 10- 40Hz. Sageli kasutatakse vajalikku sagedusriba eraldamiseks võnkeringe, sel juhul on võimendi sageduskarakteristika resonants kõvera kujuline, ning taolisi võimendeid nimetatakse resonants võimenditeks. Joonis 1.3.2 2.1 Võimendi iseloomustavad parameetrid Joonis 2.1.1 Parameetrid on arvväärtused, millega iseloomustatakse mingi tehnilise seadme omadusi. Võimendite iseloomustamiseks on vajalikke parameetreid üsna mitu: 1. Sisendtakistus on võimendi sisend klemmide vahel kujuldetav takistus mis koormab signaali allikat
need liite OPvõimendile väljaspoolt Uuemate OP võimendite vajadust väljaspoolt vajaminevate elementide vajadus võib sageli puududa. Võmenduse piirsagedus langus 30% ehk 3dB Korigeeritud OPvõimendi sageduskarakteristika koosneb kahest osast horisontaalsest osast ja langevast osast kaldenurgaga kakskümend kraadi detsibelli kohta, kusjuures tekaagi all mõistetakse sageduse muutust kümme korda. Langev osa sõltub OPvõimendi
Lülituse väljundtaksitus on suur sest sisendpinge ja tagasiside pinge on vastupidised. Kui koormusvool suureneb ja väheneb siis muutub inverteeriva sisendi pinge sisendis ja võimendi väähendab väljundvoolu et viia nulliks. On aga sama vääne väljundtaksituse suurenemisega. OP võimendi sagedus karakteristika Kuna OP võimendi kasutamisel on praktiliselt alati tekitatud tagasiside siis kehtivad temale automaat regureelimise seadused, sama põhjusel on otstarbekas sageduskarakteristika logaritmilises mastaabis, kus Y-teljel on võimendus detsibellides ja X-teljel sagedus dekaadides JOONIS 1.11.8 Naturaalne ilma tagasisideta OP-võimndi ei ole praktiliselt kasutatava kuna ta läheb sisendiste tagasiside tõttu, sellise mitte satabiilsuse määrab automaatregureelimis teoorija, mille kohaselt kui tema amplituudi karakteristika lõikub 0-joonega suurema nurga all kui 20dB dekaani kohta. Stabiilsuse saamiseks tuleb viia sageduskarakteristika langus väiksema nurga alla kui
Fotoemissioonanduri tööprintsiip põhineb ventiilfotoefektil ehk fotoefektil tõkkekihis – kahe pooljuhi või pooljuhi ja metalli kokkupuutepinna valgustamisel tekib elektrimotoorne jõud (fotoelektrimotoorne jõud). Tüüpilise fotorakk on kujutatud joonisel 0.2.18. Läbi õhukese läbipaistva kile langeb valgus pooljuht+metall kihile ja genereerib seal väljundina emj, mis on logaritmiline funktsioon langeva valguse intensiivsusest. Seadmel on kõrge tundlikkus, hea sageduskarakteristika ja kuna on pinge logaritmiline sõltuvus valgusest, siis saab seda väga lihtsalt ja laialdaselt kasutada. 15/27 jklng3.sxw Piesoelektrilised andurid. Piesoelektrilised andurid töötavad piesoefekti põhimõttel – piesoelektrikute (näit. kvartsi, Seignette soola kristallide) vastastahkudel, kui kristalle mehaaniliselt deformeeritakse (surutakse kokku, venitatakse välja), tekib vastasmärgiline elektrilaeng
teisendusena: Teades süsteemi sageduskarakteristikut H(f) saab väljundsignaali spektri Sv(f) leida sisendsignaali spektri ja sageduskarakteristiku korrutisena Sv(f) = Ss(f)·H(f) Viimasest saab omakorda Fourier’i pöördteisenduse kaudu leida väljundsignaali ajalise kuju. Kolme viimast asjaolu saab kasutada konvolutsiooni kiireks arvutamiseks, meetod on tuntud kui konvolutsiooniteoreem Seosed impulsskaja ja sageduskarakteristika vahel – Filtri impulsskaja ja sageduskarakteristik on omavahel seotud Fourier’ teisendusega. Filtri impulsskaja on avaldatav sageduskarakteristikust järgnevalt: 71. Komplekstakistus ehk impedants Kirjeldamaks samaaegselt amplituudide ja faaside vahelist seost kasutatakse komplekstakistuse ehk impedantsi Z mõistet: 𝑍 = 𝑅 + 𝑗𝑋 =|𝑍|𝑒 𝑗𝜑 Impedantsi avaldise reaalosa R on meile iuba tuntud tavaline takistus, tema
annaabi.ee 
