Ehk eristatakse lisaks: * kaasasündinud – ei ole mälu, esmane mittespetsiifiline vastus. Leukotsüütidest basofiilid, eosinofiilid, neutrofiilid; makrofaagd. * omandatud – mälu, kõrgspetsiifilisus, T- ja B-lümfotsüüdid. 34. Tüümus Thymus on tsentraalne immuunorgan, kus paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise ning endokriinnääre, mis reguleerib immuunsüsteemi. Suunab lümfikoe arengut ja kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli), mis on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla). Enamiku sagariku rakkudes on lümfotsüüdid, mida koores on rohkem kui säsis. Tüümuse säsis moodustavad epiteelirakud ümaraid kehakesi - tüümuse kehakesi (Hassali). 35. Lümfisõlm. Lymphonodi. Lümfiteedel paiknevad ovaalsed moodustised. Filtreerivad lümfi. Lümfisõlme katab kapsel, millest lähtuvad organi sisemusse trabeekulid. Neid ümbritsevad kortikaalsed ja medullaarsed intermediaarsiinused
see rikastatakse hapnikuga ning kantakse kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta, kust see suundub edasi vasakusse vatsakesse ja sealt suurde vereringesse. Kopsud paiknevad rinnaõõnes ning neid eraldab teineteisest kesksein. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks. Kops jaguneb sagarateks, mis omakorda jagunevad kopsusegmentideks, mis jagunevad sidekoe varal kopsusagarikeks. Sagarikevahelise sidekoe elastsete kiudude rohkus annab kopsudele nende iseloomuliku vetruvuse. Kopsuseid toidab aordist algav bronhiaalarter 35. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiool jaguneb hingamisbronhioolideks, mille seintes esineb juba üksikuid alveoole. Hingamisbronhioolid jagunevad alveolaarjuhaketeks ja viimastele järgnevad piklikult laienenud alveolaarkotikesed. Alveolaarjuhakeste ja alveolaarkotikeste
Maksa-atsinus – rombikujulised struktuurid, mis koosnevad kahe kõrvuti paikneva klassikalise maksasagariku parenhüümi fragmentidest (teravates nurkades paiknevad tsentraalveenid, nürinurkades maksatriaadid) Kõige sagedamini kasutatakse klassikalist skeemi, mille järgi on maksasagarik ca 1,5 mm laiune kuusnurkne prismaatilise kujuga ühik, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad Maksarakud e hepatotsüüdid produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi Rakkude tsütoplasmas on hulgaliselt organelle, seal ladestub ka glükogeen Maksasagarikus (parenhüümis) moodustuvad hepatotsüütidest maksaplaadid, rakud on seotud omavahel desmosoomidega
(tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla) lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega. Tüümuse säsis moodustavad tüümuse epiteelirakud ümaraid või ovaalseid kehakesi, nn tüümuse (Hassalli) kehakesi (corpusculum thymi Hassalli), mille keskel võib olla ka lagunevat rakumassi - detriiti. Funktsioon: Tüümuses toimub aktiivne lümfotsüütide proliferatsioon. T-lümfotsüüdid reageerivad viirus-, seen- ja teiste infektsioonide vastu (rakuline immuunsus). 8
annaabi.ee 
