I rühm - kompaktsed organid II rühm - torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned
Munasari Tüümuse sagarik Koor (cortex) Säsi (medulla) Pea- ja seljaaju - valgeaine (substantia alba) - hallaine (substantia grisea) Sagarikud ja kimbud · Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) · Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude · Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Torujad organid · Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku · Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned · Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) · Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Toruja organi ehitusprintsiip Epiteel
naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on sagarikevaheline sidekude väga õrn, pole eristatav silmaga. Strooma kaitseb haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl. Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe nisajuhaga. Jaguneb imetinäärmesagarateks (lobi glandulae mammariae) ja need omakorda imetinäärmesagarikeks (lobuli glandulae mammariae), imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid. Piimanäärme viimasüsteem:
28. Kompaktsete organite üldine iseloomustus. Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga (capsula). Kapslist lähtuva organi sisemusse põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma. Strooma all paikneb parenhüüm, ehk organi talitlust kandvad elemendid. Sidekude jaotab organi parenhüümi alaosadeks, mida näärmetes nim sagarikeks (lobuli) ja lihastes, närvides, kõõlustes kimpudeks (fasciculi). Sagarikevahele jääb sagarikevaheline sidekude. Sageli saab veel eristada koort (cortex) ja säsi (medulla) (neerul, lümfisõlmel, neerupealis, munasari, tüümus ning ka pea ja seljaaju). 29. Tsirkulatsiooniorganite jaotus ja üldine iseloomustus. Südame-veresoonte süsteem, siia kuuluvad süda, veresooned ja lümfisooned. Kindlustavad organismi varustamist verega, toitainetega ning bioaktiivsete ainetega, gaasidega. Veresooned on kinnised torukeste süsteemid, mille fn on kudede ja organite varustamine verega.
Maksa-atsinus – rombikujulised struktuurid, mis koosnevad kahe kõrvuti paikneva klassikalise maksasagariku parenhüümi fragmentidest (teravates nurkades paiknevad tsentraalveenid, nürinurkades maksatriaadid) Kõige sagedamini kasutatakse klassikalist skeemi, mille järgi on maksasagarik ca 1,5 mm laiune kuusnurkne prismaatilise kujuga ühik, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad Maksarakud e hepatotsüüdid produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi Rakkude tsütoplasmas on hulgaliselt organelle, seal ladestub ka glükogeen Maksasagarikus (parenhüümis) moodustuvad hepatotsüütidest maksaplaadid, rakud on seotud omavahel desmosoomidega
annaabi.ee 
